- ST
„Tahan puhkust ilma meilivahetuseta.” Töötaja ootab tööandjalt digilahendusi
Töötajad tahavad tööandjalt samasugust kasutajakogemust, nagu saavad iga päev muid teenuseid kasutades, olgu selleks äpi kaudu söögi tellimine või laste andmete vaatamine eKoolis.
Loe AI kokkuvõtet
Töötajad soovivad tööandjatelt sarnast digikogemust nagu igapäevaselt teistes valdkondades. HR-ekspert Sirli Vaher rõhutab, et töötajad tahavad kogu infot ühest kohast. Grant Thorntoni partner Gaily Kuusik märgib, et nutikad lahendused on vastastikune investeering, parendades töötajate pühendumust. Personalitarkvara aitab efektiivsust ja ajasäästu, vähendades käsitööd ja ohte eksimustele. Fujitsu tootejuht Vaher toob esile juhi jaoks lihtsust, et juhtida protsesse ühes kohas. Personali ja palgaarvestuse digitaliseerimine hõlbustab juhtimist ning parandab otsuste tegemist. Läbipaistvus ja andmete analüüs aitavad tööturul konkureerida.
Töötaja tahab endaga seotud infot näha ühest kohast, selgitab HR entusiast Sirli Vaher saates “Kasvukursil”. Kui võtad tööle särasilmse inimese ning saadad ta puhkust ühest ja lähetust teisest kohast vormistama, ei tea, milliseid koolitusi ta on läbinud ja saadad palgateatised ka meilitsi, võib see valusalt kätte maksta. Kui tööandja tehnoloogia arenguga kaasas ei käi, napsatakse hea töötaja lihtsalt ära.
Nutikad lahendused on osa vastastikusest investeeringust, leiab Grant Thorntoni partner ja raamatupidamise valdkonna juht Gaily Kuusik. Kui töötaja panustab ettevõttesse, tuleb vastata samaga.
Personalitarkvara muudab juhtimist
Kui seni on arvatud, et raamatupidamistarkvaraga saab hallata kõik vajaliku ja sellest piisab, siis praegu on näha, et ka personalitarkvara võetakse juurde, näeb Kuusik suundumust turul.
Saatekülalised toovad nii enda kui ka teiste kogemuste põhjal välja personalitarkvara kasutamisega kaasnevaid plusse.
1. Ajavõit ja efektiivsus
Kuna personalitarkvara digitaliseerib suure osa käsitööst, hoiab see kokku umbes poole personali- ja palgaarvestaja tööajast.
Eesti rakendusuuringute keskuses Metroserdis töötab 127 inimest. Puhkuste ja haiguslehtede manuaalne menetlemine võtab neil umbes neli täispikka tööpäeva kuus, jagab firma inimeste ja töökultuuri valdkonna juht Helina Pajussaar.
Fujitsu personalitarkvara Persona tootejuht Sirli Vaher ütleb, et just juhi tööaja kokku hoidmine on tihti argumendiks, miks hakatakse digitaliseerima. “See on kõige kallim tööaeg ja nemad on kõige rohkem frustreeritud, kui nad peavad oma protsesse haldama eri kohtades.”
“Juhina mulle meeldib ka, et kui ma olen korra infot hallanud, siis rohkem see minu lauale ei jõua. Tööprotsessid peaksid olema ilusti juhitud nii, et ühte sammu ei tuleks mitu korda teha. See on kõigi ootus, sest infot, mis meie käest läbi käib, on palju ja tempo kiire – ei taha iga päev teha samu tegevusi. See ootus on inimlik,” täiendas Grant Thorntoni partner Gaily Kuusik.
Kui info on korra süsteemi pandud, näiteks töötaja sisestab oma isikukoodi sisseelamisprotsessi käigus, ei pea seda enam kuskilt uuesti küsima ega teist korda sisestama. See on automatiseerimise mõte.
“Kõige hullem personalijuhi jaoks on töölepingute muutmine, mida tuleb teha iga aasta. Avad Wordi faili, lepingu, sisestad uue palganumbri, salvestad, saadad meiliga laiali ja muidugi läheb see veel valele inimesele,” meenutab Vaher aega, kui töötas ise suurfirmas personalijuhina.
Kui ettevõttel on mitu erinevat kohta ja protsessi palgaarvestuseks, dokumendihalduseks, hulga andmetabeleid, ka raamatupidamistarkvara, on palju kohti, kus tekib risk eksida, selgitab Pajussaar. Kui palk ei ole õigel päeval kontol või seal on vale number, rikub see töötaja usaldust.
Hetkel kuum
Suur väärtus on, kui tööandjal on logi minu läbitud koolituste kohta.
2. Mugavus
Heas iseteeninduskeskkonnas saab praktiliselt kõike näha, see on infokanal tööandja ja töötaja vahel. Töötaja saab vaadata, milline on hetkeseisuga puhkusejääk, kuhu koolitusele saab minna ja milliseid hüvesid kasutada, võib-olla on seal teade, et täna saab vastlakukleid köögis, rääkis Vaher.
Kuusik tõi näite, millega oli äsja kokku puutunud – oli vaja planeerida osakonna koosolekut. Selleks viskas ta pilgu HR-tarkvarasse, et vaadata 60 inimese graafikut, sai ülevaate, kes millal puhkab ja millal on kõik kontoris. “Imelihtne.”
Juhi jaoks on ka oluline, et saaks mugavalt hoida silma peal oma meeskonna pädevustel, kas kõik vajalikud koolitused on läbitud. “Raamatupidamisteenuse kvaliteedi vaates on oluline, et inimesed oleksid muutustega kursis. Mündi teine külg – mõtlen ise töötajaks olemise peale – suur väärtus, et tööandjal on logi minu läbitud koolituste kohta. See on nagu seljakott, kuhu vaadata, milliseid teemasid olen läbinud, kas minu teadmised on turul adekvaatsed ja päevakohased,” tõi Kuusik välja.
Pajussaar toob näiteks veel töötaja sisseelamise. “Kui uus töötaja tuleb ettevõtesse, on tal kindlal perioodil ette nähtud kindlad tegevused. Juhina on tarkvaras ülihea vaadata, kui kaugel ta nendega on, millised andmed on edastatud. Hiljem näeb, kas on tulemas tagasisidevestlus ja millal.”
3. Abiks otsuste tegemisel
Tarkvarasse kogunevad andmed, mustrid ja nende analüüsimine aitavad juhtidel otsuseid teha. See viib kõhutundelt andmepõhisele juhtimisele.
Ideaalis peab see oluline info juhile jooksma hästi lihtsalt, mahtudes ühele A4 lehele või graafikule. Juht näeb, milliste teemadega tuleb kiiremas korras tegeleda. Unistus on, et see info jookseks juhile kätte reaalajas.
“Baashügieen on see, et info oleks imporditav-eksporditav tarkvaradest. Mis sisse paneme, peame ka välja saama võtta sellisena, et saan andmelattu panna ja suuremaid vaateid tekitada. Juhina minu ideaal ja ootus on näha vaateid selle kohta, milline minu töötajate palk on võrreldes konkurentidega. Kas pean sammu või peaksin tempot tõstma? Samamoodi käibega. Juhi jaoks on väga vajalik samm ette planeerida, mitte ainult kasutada kõhutunnet ja näha seda, mis eile juhtus,” rääkis Kaasik.
Tulevik on tema sõnul liikumas sinna, et ettevõte näeb jooksvat vaadet selle kohta, kus osakond hetkel on, mida teevad konkurendid ja kuhu liigub turg. Seda läbipaistvust saab siis ka töötajatele kuvada. Palgadirektiiv on üks tunnistus sellest. Läbipaistvus on turu ootus.
Ka Vaher näeb, et tulevikus saab personaliosakonnast läbi jooksvaid andmeid paremini prognoosimiseks kasutada. “Oletame, et sul on Pärnu rannas kohvik. On olemas palju avalikke andmeid, näiteks, et homme on päiksepaisteline ilm. Võiks ju kelluke heliseda telefonis, et pead homme rohkem töötajaid planeerima sinna.”
Mida personalitarkvara kaalumisel silmas pidada?
- Mõtle läbi, kui palju manuaaalset tööd personaliosakond teeb. Miks juhite oma protsesse just nii? Kas muudatusi on vaja? Kui palju inimesi HR manageerib, kui kiirelt ja täpselt peab sisend palgaarvestusse jõudma? Kas töötajad on praegusega rahul? Kas tegelikult saame raamatupidamisprogrammiga kõik vajadused kaetud?
- Tee selgeks, mida vajab raamatupidaja palgaarvestuseks, mida küsib töötaja oma igapäevastes tegevustes ja mida ootab juht. Kui need ootused kokku korjada, saab hea pildi, millised on osapoolte vajadused.
- Vaatle digitaliseerimist ettevõttes tervikuna. Personalitarkvara on seotud ERP-süsteemiga, tootmisega, uksekaartide süsteemi ja muuga. Kõik on omavahel seotud ja andmed peavad liikuma automaatselt.
- Mõtle, kui palju soovid investeerida, kui kiire sul muudatusega on ja kui paindlik olla tahad. Saad katsetada täna ühte funktsiooni, homme teist ja maksta selle eest, mida kasutasid. Osa analüüsib ka aasta otsa enne, kui otsuse teeb. Võimalus on mooduleid järk-järgult juurde võtta.
- Kaalu, kas ettevõte võidaks enam pilvelahendusest või tarkvarast serveris. Kas ettevõttele sobib standardlahendus või soovib ta arendada? Kas soovid vältida muret näiteks maksumuudatuste pärast, mis rakenduvad automaatselt?
- Uuri, kas tarkvara tagab kvaliteetse sisendi palgaarvestuseks sellisena, et see vastab Eesti seadusandlusele. See on eriti oluline rahvusvahelistele ettevõtetele, kellel on rakukesi erinevates riikides ja kes tahavad ühte ja sama tarkvara kasutada.
- Mõtle, kui oluline on ettevõtte jaoks andmete turvalisus. Ühest küljest, et töötaja ei saaks lahkudes klientide andmeid näha, saab ühe klikiga õigusi manageerida. Teisest küljest, kuidas teenusepakkuja andmekaitse ja -turbe nõudeid täidab, kes katab andmelekke puhul kulud jms.
- Ära alahinda oma töötajaid. Tihti usutakse, et nad ei ole valmis ega suuda digitaliseerimisega kaasa tulla. Kogu fänne ja saadikuid ettevõttes sees ja asu väikeste sammude kaupa teele. Räägi muudatustest avatult.
Kuula saatest “Kasvukursil”, kuidas tehnoloogia muudab personalitööd, millise osa tööst HR-tarkvara ära teeb, milliseid riske maandab ja mille kõigega tuleks arvestada, kui seda valida ja kasutama hakata. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Üritused
Hetkel kuum
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele