OSKA tervishoiu tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu ühe koostaja, Urve Metsa sõnul peaks rahvastiku vananemise tingimustes saama inimesest arstiabi vajav patsient võimalikult hilja. „Aina enam tuleb keskenduda elanikkonna tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Juurde on vaja tippspetsialistidest õdesid, füsioterapeute, psühholooge jt, kes inimesi toetavad ja nõustavad,” sõnas Mets.
Uuringu järgi on järgmise kümne aasta tööjõuvajaduse katmiseks tänase koolituspakkumisega võrreldes juurde vaja õe ja proviisori erialade lõpetajaid. Et tagada rahvastiku tervise arengukavas püstitatud eesmärk – üheksa õde 1000 elaniku kohta –, on aastaks 2025 juurde vaja üle 300 õe. Apteekide tööjõuvajaduse katmiseks on äärmiselt oluline proviisorieriala õpingute katkestamise vähendamine ning farmatseutide ja proviisorite ühendõppekava loomine.
Haiglad ja perearstikeskused vajavad lisaks ka meditsiinialase väljaõppega sekretäre, kes orienteeruksid tervishoiu terminoloogias ja saaksid arste vastuvõttudel assisteerida, aidates säästa tehnilist laadi ülesannete arvelt arstide ja õdede tööaega.
Tervishoiu eksperdid tõid uuringus välja, et lisaks erialateadmistele on tervishoiuvaldkonnas töötajatel vaja ka häid üldoskusi. Neist olulisemad on suhtlemis-, tehnoloogia kasutamise ning juhtimis- ja koostööoskus, sh rahvusvahelistes meeskondades. Kõrvuti erialaste oskustega tuleb õppe käigus pakkuda võimalust saada lisateadmisi tulemusliku meeskonnatöö, suhtlemise ja juhtimise kohta.
OSKA tervishoiuvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring
Uuringus analüüsiti, milline on tervishoiuvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajadus lähema kümne aasta jooksul ning kuidas peaks selleks muutma koolituspakkumist.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Allikas: SA Kutsekoda