Juht peab arvestama inimeste erinevustega või tuba jääb tühjaks

Noored, kes läksid õppima kindla tulevikuga erialadele, ei pruugi nüüd leida neis valdkondades tööd, rääkis Äripäeva raadios Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik.

Vanemaealiste hõivet pole Eestis enam palju võimalik kasvatada. Arenguseire Keskuse hinnangul sõltub nende tulevane panus tööturule eelkõige sellest, kui hästi suudetakse rakendada nende oskusi ja kogemusi.

Eesti kõrge tööhõive tähendab tööandjatele üha konkreetsemat probleemi: vaba tööjõudu, keda tööturule juurde tuua, jääb järjest vähemaks. Seetõttu peaksid ettevõtted vaatama värbamisest kaugemale ning panustama rohkem ümberõppesse, ettevõttesisesesse liikumisse ja paindlikesse töövormidesse.

Vabade ametikohtade arv Eestis väheneb, kuid see ei tähenda, et tööandjate väljakutsed oleksid kadunud. Muutuv tööturg sunnib ettevõtteid ümber mõtestama, milliseid inimesi vajatakse, milliseid oskusi arendada ja kus saab töö tegemise viisi muuta.

Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.