Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest
OSKA keemia- ja plastitööstuse tuleviku-uuringust selgub, et tehnoloogia areng ja automatiseerimine suurendab vajadust inseneride ning tööstusseadmete mehaanikute ja seadistajate järele.
Uuringu ühe koostaja, OSKA analüütiku Rain Leoma sõnul loob keemia-, materjali- ja nanotehnoloogia kiire areng tulevikuks nutikaid ja põnevaid töökohti. „Selleks, et neid täita, on vaja tootearenduse, keemia- ja tööstusinsenere. Oskustöötajatest vajatakse enim tööstusseadmete ja -masinate mehaanikuid, seadistajaid ning keemiaprotsesside operaatoreid,” rõhutas Leoma.
Keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse järgneva viie aasta tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud uuringu järgi on Eesti plastitööstuse säilimiseks vajalik alustada plastitöötluse seadmete ja masinate seadistaja kutseõppega. Keemiatööstus vajab laborantide ja operaatorite väljaõpet ka väljaspool Ida-Virumaad.
Inseneridelt oodatakse tänapäevaste keemia- ja materjalitehnoloogia lahenduste ja äriprotsesside mõistmist ning erialaseid IKT-oskusi. Lisaks vajavad töötajad ka häid üldoskusi: tervikpildi nägemise oskust, projektijuhtimisoskust, õppimis-, kohanemis- ja analüüsivõimet, loovust, suhtlemis- ja meeskonnatöö oskust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valdkonna jaoks on kutse- ja kõrghariduses viimase kolme aasta jooksul koolitatud keskmiselt 100 lõpetajat aastas. Järgneval kümnel aastal vajatakse aga keskmiselt 115 uut töötajat aastas.
Uuringus analüüsiti, milline on keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus lähema 5–10 aasta jooksul ning kuidas peaks selleks muutma koolituspakkumist.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.