Keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest

Uuringu ühe koostaja, OSKA analüütiku Rain Leoma sõnul loob keemia-, materjali- ja nanotehnoloogia kiire areng tulevikuks nutikaid ja põnevaid töökohti. „Selleks, et neid täita, on vaja tootearenduse, keemia- ja tööstusinsenere. Oskustöötajatest vajatakse enim tööstusseadmete ja -masinate mehaanikuid, seadistajaid ning keemiaprotsesside operaatoreid,” rõhutas Leoma.

Keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse järgneva viie aasta tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud uuringu järgi on Eesti plastitööstuse säilimiseks vajalik alustada plastitöötluse seadmete ja masinate seadistaja kutseõppega. Keemiatööstus vajab laborantide ja operaatorite väljaõpet ka väljaspool Ida-Virumaad.

Inseneridelt oodatakse tänapäevaste keemia- ja materjalitehnoloogia lahenduste ja äriprotsesside mõistmist ning erialaseid IKT-oskusi. Lisaks vajavad töötajad ka häid üldoskusi: tervikpildi nägemise oskust, projektijuhtimisoskust, õppimis-, kohanemis- ja analüüsivõimet, loovust, suhtlemis- ja meeskonnatöö oskust.

Valdkonna jaoks on kutse- ja kõrghariduses viimase kolme aasta jooksul koolitatud keskmiselt 100 lõpetajat aastas. Järgneval kümnel aastal vajatakse aga keskmiselt 115 uut töötajat aastas.

Ülevaade uuringu olulisematest tulemustest

OSKA keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring

Uuringus analüüsiti, milline on keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus lähema 5–10 aasta jooksul ning kuidas peaks selleks muutma koolituspakkumist.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.