Nordea Pensions Estonia tellitud uuringust selgub, et töötajate ja tööandjate suhtumine tööandjapensionisse erineb kardinaalselt. 58% töötajatest peab tööandjapensioni oluliseks, aga seda pakub täna Eestis vaid 3% ettevõtetest.
Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel
  • Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel
Nordea Pensions Estonia juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul näitavad uuringu tulemused, et elanikkonna ootused Eestis alles lapsekingades olevale tööandjapensionile on kõrgemad kui tööandjad seda täna pakkuda suudavad. 
„Uuringu eesmärk oli hinnata nii Eesti elanike kui ka tööandjate teadlikkust tööandjapensioni kohta ja suhtumist sellesse. Tulemused kõnelevad enda eest. Tööandjate ja ettevõtete nägemused lähevad mitmeski punktis lahku, erinedes nii motiveerituse, hüvede kui ka kitsamalt tööandjapensioni olulisuse hindamises.” Tageli sõnul peetakse töötajate seas tööandjapensioni sagedamini (58%) olulisemaks hüveks kui näiteks spordi- ja vabaajategevuste toetamine (53% vastanutest) või ühisüritused kolleegidega (41%). Samal ajal tööandjatest tähtsustab tööandjapensioni vaid 27%.
„Meil on praegu kasutusel kolmesambaline pensionisüsteem, mis toetab inimeste pensionivara kasvatamist. Tööandjapension peaks olema täiendavalt motiveeritud neljas sammas.” Tageli hinnangul on tööandjapensioni vähene populaarsus tingitud eelkõige puudulikust teadlikkusest. „Küsitluse tulemused näitavad selgelt, et tööandjapensioni mõiste on ühiskonnas veel vähe kinnistunud. Arvatakse näiteks, et see on seotud tööstaaži või palga suurusega.” Vähest praktikat  seostasid tööandjad ka suure lisakulu või vahendite puudusega, mis on Tageli sõnul ekslik arvamus. „Tööandjapension on ettevõtte võimalus töötajaid motiveerida, panustades nende III pensionisambasse. Makselt ei pea tasuma tulumaksu, mis annab rahalise võidu. Palgana makstes oleks kulu 20% suurem.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele