Ka riigiameti juht väärib õiglast palka

Avaliku sektori juhtide töötasude õiglust on keeruline hinnata, kuna organisatsioonid on erinevad, seda nii avalikus kui erasektoris. Kas avaliku sektori juhi palk peaks olema sarnane rahvusvahelise tööstusettevõtte, kiirelt areneva IT-firma või panga juhi palgaga? Riigiasutused on erineva töötajate arvu ja mõjualaga – on asutusi, kus töötab üle 1000 töötaja, ja asutusi, kus töötajate arv jääb 50 ringi. On asutusi, mis teenindavad sisuliselt kogu elanikkonda ja mõjutavad väga paljude heaolu, ning ametkondi, millega enamik Eesti inimesi oma elu jooksul praktiliselt kokku ei puutu. Juhtide töötasud nendes riigiasutustes on aga üsna sarnased.

Erasektori juhtide töötasud on seevastu väga erinevad – alates alampalgast kuni kümnete tuhandete eurodeni. Töötasud sõltuvad ettevõtte tegevusalast, majandusnäitajatest, töötajate arvust, aga ka omanikest ja sellest, kas juht ise on omanik. Kui palgalise juhi töötasu kujuneb omanikega läbirääkimistel, siis omanikuna töötava juhi sissetuleku määrab suuresti ära see, kui hästi ettevõttel läheb. Edu korral võib töötasu lühikese aja jooksul ka mitmekordistuda, mis kindlasti toetab eduelamust ja soovi seda korrata.

Töötasu on ka staatuse sümbol, mis loob võimalused mingil tasemel elukvaliteediks, sh eneseteostuseks ühiskondlikus hierarhias. Luksuslik maja prestiižses elurajoonis, eksootilised puhkusereisid ja laste erakoolid on staatuse sümbolid, mille ülalpidamiseks on vaja raha. Teisalt nõuab suurte muutuste juhtimine tugevat emotsionaalset ja füüsilist panustamist, mida rahaliselt ei olegi võimalik täielikult kompenseerida. Sarnased töötasud ja erinevat sooritust mittearvestavad tasustamise süsteemid peletavad aga kõrge saavutusvajadusega talente eemale, kinnistades samal ajal keskpäraseid. Erasektorist võimekate juhtide ligimeelitamist toetaksid pigem paindlikumad tasustamise võimalused, mis võtaks arvesse nii asutuse ees seisvaid ülesandeid kui nende mõju ühiskonnale.