Korduma kippuvad küsimused töötasu kohta

2. Tööandja soovib muuta töötasu suurust ja/või selle arvutamise viisi. Kuigi läbirääkimiste pidamist töötasu asjus ei saa pahaks panna, tuleb rõhutada, et töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töötasu muuta üksnes poolte kokkuleppel. Nii töötaja kui tööandja võib teisele poolele teha ettepaneku, kuid teist poolt ei saa kohustada nõustuma. Näiteks kui tööandja soovib juurutada fikseeritud kuupalga asemel ettevõttes uut töötasu arvutamise viisi vastavalt müügitulemustele, siis on töötajal õigus sellest keelduda. Ühepoolselt tehtud muudatused lõpevad tihti töövaidluskomisjonis.

3. Arusaamatusi põhjustavad ületunnitöö ning öisel ajal ja riigipühal töötamise tasud. Ööajal (kell 22.00-6.00) töötamise tasu peab olema vähemat 1,25-kordne töötasu, kuid töölepingus on lubatud kokku leppida, et öösel töötamise tasu sisaldub töötasus. Öösel töötamise tasu ei saa sisalduda töötasu alammäära hulgas, vaid peab sellisel juhul olema proportsionaalselt suurem. Ületunnitöö eest tasustatakse üldjuhul 1,5-kordse töötasuga (võimalik tasustada ka tasulise vaba ajaga). Riigipühadel töötamise eest makstakse 2-kordset töötasu. Ületunnitöötasu ja riigipühadel töötamise tasu ei saa sisalduda juba töötasus.

Kõikide nende tasude arvutamiseks tuleb esmalt arvutada keskmine tunnitasu, kui ei ole kokkulepitud fikseeritud tunnitasus. Keskmise tasu arvutamise aluseks võetakse kõik töötegemise eest teenitud tasud.

4. Ei ole selge, mille eest ja millistel alustel makstakse lisatasu. Lihtne reegel, mida tasub lisatasu puhul silmas pidada, on see, et kõik tasud, mida makstakse töö tegemise eest, on töötasu osad. Tulles tagasi eelmises lõigus räägitud keskmise tasu arvutamise juurde, siis kõik tasud, sealhulgas lisatasud, mis on saadud töö tegemise eest, võetakse keskmise tasu arvutamisel arvesse. Seda nii puhkusetasu, ületunnitöö, riigipühadel kui öösel töötamise arvutamise aluseks olevate tasude hulka.

Lisatasu puhul tuleb jälgida, mille eest seda saadakse. Näiteks kui on kokkulepitud, et lisatasu saadakse ühekordselt mingisuguste lisaülesannete täitmise eest, siis lisatasu ongi ette nähtud üksnes konkreetsete ülesannete täitmise eest. Kui neid ülesandeid ei täideta, siis nimetatud tasu ka ei saada. Kui töötaja teeb iga päev on tavapärast tööd ning tema palk koosneb põhipalgast ja lisatasust ilma täiendavate selgitusteta, siis on suure tõenäosusega tegemist tavapärase töötasuga, mida töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui tööandja maksab jõulude ajal preemiat, siis võib tegemist olla tööandja poolt ühepoolselt määratava preemiaga, töötajal ei teki õigust nõuda igakuiselt jõulupreemiat ja tegemist pole töötasu osaga.

5. Täiendavad lisatööülesanded ja (lisa)töötasu. Tööülesannetes lepitakse kokku töölepinguga. Töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ja töö iseloomust tulenevaid ülesandeid kokkulepitud aja sees. Kui tööandja teeb ettepaneku täita ülesandeid, milles pole kokkulepitud, siis töölepingu seaduse § 12 kohaselt on töötajal õigus keelduda. Keeldumise asemel võib asuda ka läbirääkimistesse, kus lepitakse kokku tasus, mida saadakse täiendavate ülesannete täitmise eest.

On võimalik ka olukord, kus töötaja asub täitma täiendavaid tööülesandeid, milles pole kokkulepitud, kuid lisatasu nende eest ei nõuta. Kui selline pooltevaheline praktika toimib pikema perioodi vältel, siis loetakse kokkulepe sõlmituks. Kui töötaja on täiendavate tööülesannete täitmisega nõustunud ja jõuab need oma tööaja sees ära teha, siis hiljem ei ole lisatasu küsimiseks alust.

Vaidlusi põhjustab ka teise töötaja asendamine. Kui teise töötaja asendamine ei too kaasa tööülesandeid, milles pole varasemalt kokku lepitud, ja kogu töö jõutakse ära teha tavapärase tööaja sees, siis ei ole alust täiendavat tasu nõuda.