Noortel kästi ITd õppima minna, aga tööd nad ei saa. Kes vastutab?

Eesti tööelu vajab selgemat vastutust. Riik ei saa kõike lükata tööandja ja tööandja riigi kanda ning personalijuhtimise ühing pani kokku uue manifesti, et probleemi teadvustamisest edasi liikuda.

Kuni ettevõtted kurdavad noorte talentide põuda, jääb paljudel märkamata üks tõhus võimalus: anda proaktiivsetele noortele vabadus endale ise uksed lahti kirjutada. Tänase Eesti Tööandjate Keskliidu töötaja Ann Ly Maiki Partsi lugu tõestab, et parimad tulevased tiimiliikmed ei oota valmis pakkumisi, vaid julgustavat tööandjat, kes nad päriselt meeskonda kaasab.

Noorte konkurents tööturul on väga tihe, mis on muutnud noorte palgaootused realistlikumaks.

Kui Tele2 värbas ühel aastal kümmet praktikanti, kandideeris neile kohtadele üle 600 noore. See näitab, kui suur on vajadus esimese töökogemuse järele ja miks ei tasu tööandjal piirduda ainult klassikalise praktikaprogrammiga.

Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.