Autor: Jaanus Kangur • 17. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehkki oleme oma esivanematest tehnoloogiliselt, psühholoogiliselt ja lihtsalt loogiliselt palju edasiarenenumad, oli meie eelkäijatel arvukalt oskusi, mis tänapäeval hädasti ära kuluks. Loodusrahvastel, kes elasid väikestes külakogukondades, oli mõeldamatu elada lahendamata konfliktide keskel. Passiivne tüli kahe naabrimehe vahel võis viia kogukonna hävimiseni. Seetõttu olid neil välja töötatud efektiivsed meetodid igasuguste erimeelsuste lahendamiseks.

Kui loodusrahvaste hulgas oli kahe liikme vahel erimeelsusi, siis kutsus kogukonna vanem vaenutsejad enda juurde ja laiali ei mindud enne, kui oli kokku lepitud kahju hüvitamises ja omavahel ära lepitud. Samuti kutsuti säärastesse rahutegemise ringidesse kõik osalised, kes võisid kuidagi konfliktiga seotud olla.

Jaanus Kanguri koolitus "Konfliktide lahendamine" Äripäeva Akadeemias

25. mai 2018

23. august 2018

Meie erinevus oma eelkäijatest on ehk peamiselt selles, et tahame konflikte lahendada võimalikult salaja ja võimalikult vähese kaasatuse printsiibil. Varguse ohvriks langenu ei pruugi kuude kaupa teada midagi uurimise käigust. Koolis korda rikkunud poisi käitumisest tahab klassijuhataja vanematega omaette rääkida ja kollektiivis pingeid tekitav kolleeg kutsutakse ülemuse juurde vaibale neljasilmavestlusele. Filosoof Thomas Hobbes kirjeldas inimeste kooseksisteerimist kui kõigi sõda kõigi vastu ning lepitamatus ehk konfliktide õhku jäämine on ilmselt üks olulisemaid tegureid, mis sellist seisu tekitab. Olgu kohtus, koolis või kollektiivis, efektiivne lahendusviis on see, mille leidmisest võtab osa võimalikult suur hulk neid osalisi, keda erimeelsus vahetult puudutab.

Väärtused liidavad ja mida rohkem on kultuuris, ka töökultuuris, ühiseid väärtusi, seda lihtsam on leida ühist keelt ja tänu sellele ka konflikte lahendada. Loomult ja mõtlemiselt sarnaste inimeste keskel on erimeelsusi oluliselt lihtsam lahendada, kuna juba nende tekkimise eeldusi ehk arvamuste paljusust on vähem. Kaasaegsele kultuurile on pigem omane see, et meil on vähe ühiseid väärtusi ja arvamuste paljusus on rohkem levinud. Konflikti lahendamiseks on kasulik leida neid asjaolusid, mis osalisi liidavad ja lähendavad.

Konfliktide lahendamise meelespea

Ära ela konfliktide keskel, see mõjub hävitavalt. Kõik konfliktid tuleb lahendada!Leia osapooli siduvad ühiseid väärtusi ning lepi kokku protseduuri reeglid (näiteks: kõigil on võrdne õigus oma arvamusele ja kõik saavad sõna).Kaasa lahenduse leidmisse kõik asjaga seotud osapooled algusest ehk konflikti määratlemise või defineerimise faasist peale.