Kui rohepööre paneb põntsu töötaja tervisele, siis kas sellist rohepööret me tahtsimegi?

Saku Lätte jaoks tähendab see pidevat tasakaalu otsimist, et kõik kolm sammast: inimene, keskkond ja äri - püsiksid, terved oleksid ning võimalikult sujuvalt toimiksid.

“Roheteemat ei saa käsitleda eraldi, sest ühe arvelt tehtud otsused hakkavad paratamatult mõjutama ka teisi. Ettevõtte jaoks ei ole jätkusuutlikkus loosung, vaid praktiline raamistik, mille järgi igapäevaseid otsuseid tehakse,” sõnab Freimuth. “Meie ei räägi rohelistest väärtustest sellepärast, et see kõlab hästi, vaid seepärast, et see peab toimima ka reaalses elus ja iga päev.”

Sageli kahjustavad keskkonnasõbralikkuse sildi all tehtavad otsused otseselt inimese heaolu. Just seetõttu peaks sinipesust – nii seda olukorda nimetatakse – rääkida sama palju, kui rohepesust. “Rääkides hoolimisest ei saa see tähendada üksnes looduse hoidmist. Sama tähtis on küsida, kuidas ettevõttes tehtavad otsused mõjutavad inimest, kes seda tööd iga päev teeb,” arutleb Saku Lätte turundusjuht.

Saku Läte saab regulaarselt ettepanekuid, kuidas nad oma tegevust veelgi keskkonnasõbralikumaks muuta saaksid. Mõtteid laekub nii klientidelt kui sotsiaalmeedia kaudu. Tähelepanuta soovitused ei jää, vaid otse vastupidi – saabunud ideid arutatakse põhjalikult ja aeg-ajalt kaasatakse neisse ning kutsutakse ümber laua arutlema ka ettepaneku tegijad.

Ühe laekunud ideena toob Freimuth välja idee, kus neil soovitati viia osa kesklinna tarnetest üle kastijalgratastele ning ühistranspordile. “Täpsem ettepanek oli see, et autojuht võiks parkida kaubiku Järve Selveri juurde ning liikuda sealt anumatega edasi jalgsi. Mitu kilomeetrit kärukesega kesklinna jalutada säästab küll loodust, kuid kas inimese tervist? Kui see oleks sina või sinu pereliige, kas sa teeksid sellistes tingimustes tööd? Keskkonnasõbralikkus ei saa tulla meie inimeste terviste arvelt.”

Saku Lätte autojuhid tarnivad päevas üle saja 18,9-liitrise veepudeli, lisaks muud kaubad ja tarvikud. Kui mõnda haiglasse, kliinikusse või suuremasse asutusse on vaja korraga viia enam kui sada veeanumat, siis nende ükshaaval linnaliinibussiga kohale toimetamine linnaäärsesse kaubikusse pargitud autost pole mõeldav.

Sama kehtib ka tehnikute puhul, kes liigutavad üle 40 kilogrammi kaaluvaid seadmeid. Selliste töötingimuste muutmine pelgalt keskkonnaargumendi nimel ei ole ettevõtte hinnangul vastutustundlik. “Meie inimeste füüsiline koormus on niigi märkimisväärne. Jätkusuutlikkus ei väljendu ainult heitmete vähendamises vaid ka selles, kuidas me oma töötajaid hoiame,” ütleb Saku Lätte klienditeeninduse arendusjuht Merilin Tofert.

Kui suurem osa Eestist võimaldab tarneid korraldada suhteliselt sujuvalt, siis Tallinna kesklinn on logistiliselt keeruline keskkond. Piiratud parkimisvõimalused, tihe liiklus ja linnaruumi reeglid seavad ettevõtetele selged raamid.

Iga tarne puhul tuleb arvestada liiklusohutuse, jalakäijate, klientide kui ka oma töötajate heaoluga. Samal ajal ei saa latti alla lasta hea teeninduse arvelt.

Saku Läte pole siin selles küsimuses üksi, sest kesklinnas on raskeid kaupu tarnivaid ettevõtteid palju. “Seal teenindatakse hotelle, tuuakse toidukaupa, tehakse hooldustöid. Linn toimib tänu sellele, et keegi need kaubad kohale viib, aga suurte tarnijate vajadused jäävad sageli tähelepanuta,” ütleb Tofert.

Häid lahendusi on leitud koostöös klientidega, kes parkimisjuhiste ja ligipääsu kohta selgeid ja häid juhiseid annavad. “Kui klient annab meile ette teada, kus saame parkida või teeb vajadusel eraldi parkimisloa, siis see lihtsustab meie tööd väga palju,” sõnab ta, kuid usub samas, et see on koht, kus linn ja teenusepakkujad asja üheskoos põhjalikumalt arutleda võiksid, et koos lahendus luua. “Saku Läte oleks igati valmis sellises arutelus osalema,” lisab klienditeeninduse arendusjuht.

Saku Lätte vesi pärineb oma puurkaevust Sakus ning seda keemiliselt kuidagimoodi ei töödelda. See tähendab, et vesi vastab oma omadustelt allikaveele ning sisaldab looduslikke mineraale.

Kvaliteedikontroll on süsteemne ja pidev. Koostöös Terviseametiga on kooskõlastatud ka enesekontrolli plaan, mille alusel tehakse regulaarseid analüüse. Vähem teatakse aga seda, et kõik joogiveetootjad peavad kontrollima ka radioloogilisi näitajaid. Saku Lätte puhul on need oluliselt madalamad kui seadusega lubatud piir.

“Joogiveest saadava efektiivdoosi indikaatorväärtus tohib olla kuni 0,1 millisiivert aastas ja meie vees on see oluliselt madalam lubatud piirist. Lisaks kontrollime igapäevaselt joogivee pH‑d ja elektrijuhtivust ning võtame bakterianalüüse,” räägib Freimuth.

Roheteemadest rääkides ei saa üle ega ümber plastikust ja plastpudelitest. Saku Lätte lähenemine on siin valikuid tehes olnud pragmaatiline – kasutuses on lahendus, mis on tervikpilti arvestades kõige mõistlikum. Suured 18,9-liitrised pudelid on korduvkasutatavad ning liiguvad süsteemis keskmiselt umbes 50 kasutuskorda, misjärel materjal taaskasutatakse.

“Klaasist alternatiiv ei oleks samas mahus kuidagi praktilisem, vaid olulisel raskem, hapram ning suurendaks transprodi keskkonnamõju. Oluline pole ainult materjali kuvand, vaid kogu elutsükkel,” sõnab Saku Lätte turundusjuht.

Nagu kuulatakse ära inimeste arvamused keskkonda puudutavate teemade osas, arvestatakse ka veeautomaatide osas laekuva tagasisidega. Nii ongi Saku Lätte valikusse lisandunud näiteks toasooja vee funktsioon, suuremad veeavad ning lahendused, kus raske veepudel paigutub seadme alumisse ossa. “See teeb seadmete kasutamise oluliselt mugavamaks, eriti nende jaoks, kellele raskuste tõstmine on keeruline,” selgitab ettevõtte klienditeeninduse arendusjuht Merilin Tofert.

Saku Lättel on patenteeritud lahendused ning veeautomaatide sari nimega Cool Touch. “Patendid on meil loodud peamiselt erinevatele innovatsioonilahendustele - puhastussüsteemidele veeautomaatides. Meie veeautomaadid on viiruse- ja bakterivabad. Väljast on need küll sarnased, aga seesmine arendus käib pidevalt edasi,” sõnab Freimuth ning lisab, et peagi on turule tulemas ka uusi lahendusi, näiteks jääkuubikuid valmistavad automaadidid.

Airi Freimuthi sõnul pole oluline, millisest Saku Lätte töölõigust me räägime, sest kõik need taanduvad lõpuks ühele põhimõttele: hoolivus peab olema sisuline, mitte deklaratiivne. “Me teeme otsuseid nii, et arvesse võetakse korraga nii keskkonda, inimest kui äri toimimist. Ühte ei saa ohverdada teise nimel ilma, et see lõpuks süsteemi tervikuna ei mõjutaks.