Tööinspektsioon: pea igas vaidluses süüdistatakse tööandjat moraalse kahju tekitamises
Pea kõigisse töötajate esitatud töövaidluskomisjoni avaldustesse on sisse pikitud nõue moraalse kahju hüvitamiseks, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor komisjoni juhatajate tunnetuslikku hinnangut.
Loe AI kokkuvõtet
Eestis kasvab töövaidluste arv, kus sageli süüdistatakse tööandjat moraalse kahju tekitamises, selgitab Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. Töövaidlused peegeldavad majanduse kehva seisu, mida näitavad koondamised ja saamata jäänud tasud. Tehisintellekt aitab töötajatel koostada mahukaid kaebusi, mis tõstab õigusabi hinda. Viimaste aastate töövaidlustes on nõutud üha suuremaid summasid, kuid mitte alati neid ei mõisteta välja. Õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits soovitab konfliktide ennetamiseks dokumenteerida võimalikud vaidluskohad varakult ja hoida töösuhted läbipaistvad.
Selleks on mitu põhjust: töövaidlused on kasvutrendis, keerukas aeg pingestab suhteid ja töötajad teavad paremini oma õigusi. Ka tehisarul võib siin olla oma roll.
Millised tööandjate ja töötajate erimeelsused jõuavad töövaidluskomisjoni, missugused on viimase aja kaasused ja kuidas töölepingut seaduspäraselt lõpetada, rääkisid saates “Kasvukursil” tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits.
Vaidlus, kus töötaja salvestas vestlusi
Ühes tootmisettevõttes salvestas töötaja süstemaatiliselt ja salaja töökaaslaste vestlusi, et tõestada poolteist aastat kestnud töökiusamist, tõi ühe vaidluse Kristel Tiits välja.
Kuigi ettevõtte töökeskkonnas võis kõnepruuk olla onuheinolikum ja naisterahvale kohati ebameeldiv kuulata, siis salvestatud katkendites tema suunas avaldusi ei tuvastatud.
Lisaks polnud töötaja kogu selle pika aja jooksul teinud tööandjale mitte ühtegi ametlikku töökiusuga seotud pöördumist, mis tähendab, et tööandjal ei olnud võimalust probleemi uurida ega lahendada.
Töövaidluskomisjon leidis, et töökius ei ole tuvastatav.
Töövaidlused peegeldavad majanduse tervist
Töövaidlused, mis on viimastel aastatel kasvanud, kirjeldavad majanduse kehva seisu, selgitas Saarep.
Vaidlustes joonistuvad tema sõnul eredalt välja koondamised, ka nõuavad töötajad saamata jäänud tasusid. “Ettevõtetel ongi väga raske ja nad ei pruugi sellele tingimata isegi vastu vaielda. Ütlevad, et jah, mul on raske, mõistke kõik välja ja küll ma ajapikku maksan. Või liigubki ettevõtte pankrotikursil.”
Kusjuures koondamist ei ole üldjuhul rahaliselt mõttekas vaidlustada, rääkis Saarep. Kui töötaja vaidluse võidab, saab ta hüvitise tühise ülesütlemise eest, kuid tööandjale tuleb koondamishüvitis tagastada. Paljudel juhtudel on see summa sama suur.
Tiits tõi näite hiljutisest töövaidlusest, mil ettevõte restruktureeris ja koondas töötaja, kes koondamisotsuse vaidlustas. Töövaidluskomisjon leidis, et töötajal on raske äri majanduslikku seisu hinnata ja asi lõppes kompromissiga, koondamine jäi jõusse. Sellestki vaidlusest ei puudunud mittevaralise kahju nõue.
Vaidlus, kus ettevõttes ei olnud asjad korras
Töötajale anti otse ettevõtte omanikult korraldus luua kindlaks tähtajaks omaniku vennale äpp. Samas teatas töötaja otsene juht, et prioriteedid on mujal.
Segadusest hoolimata püüdis töötaja äppi arendada, kuid ei saanud kuude kaupa omanikult oma kirjadele vastuseid. Isegi mitte vajalikke töövahendeid.
Lõpuks vallandas tööandja töötaja väidetava potentsiaalse mainekahju tõttu, kuna poolikut äppi ei saanud kliendile ehk omaniku vennale demoda ja too loobus koostööst.
Tegelikkuses väidetud kahju aga ei tekkinud, sest teiste töötajate abiga sai äpp siiski tähtajaks valmis. Saarepi hinnangul omanik tõenäoliselt lihtsalt pettus ning vallandas töötaja konflikti tõttu. See aga pole seaduslik.
Töövaidluskomisjon ägab suureneva koorma all
Töövaidluste materjalid on läinud palju mahukamaks. “Tõendite hulk on metsik juba praegu,” ütles Saarep. Selle taga on töötajate kasvanud teadlikkus ja tehisaru.
Töötajad koostavad tehisintellektiga lausa 20–30 lehekülje pikkusi kaebusi, mis on küll ilusas ja sujuvas keeles, kuid tihti puuduvad sealt reaalsed tõendid, viitab Saarep murekohale. Töövaidluskomisjoni juhatajatel on äärmiselt keeruline sellisest tekstist üles leida töötaja tegelikku soovi ja fakte.
Tiits on esindanud vaidluses tööandjat, kelle töötaja lasi tehisarul kümnete lehekülgede pikkuseid punkte kirja panna. “Seal olid viited riigikohtu lahenditele, mis isegi ei pädenud. Kui me rääkisime aiast, oli seal kõik aiaaugust.”
Hetkel kuum
See omakorda tõstab õigusabi hinda, selgitas Tiits. Tööandja esindaja peab kogu selle tehisaru loodud teksti siiski läbi töötama ning see võtab aega.
Ta lisas veel, et tõenäoliselt on just tehisaru see, mis soovitab töötajatel tihti subjektiivse ebaõiglustunde pealt lisada avaldusse ka moraalse kahju hüvitamise nõude.
Vaidlus, mis läks tööandjale maksma 27 000 eurot
Ebakorrektne töösuhte lõpetamine läks ettevõttele maksma töötaja seitsme kuu töötasu ehk 27 000 eurot, tõi Kaire Saarep näite hiljutisest töövaidlusest.
Töövaidluskomisjon tuvastas tühise koondamise – lapsehoolduspuhkuselt naasnud turundusjuhile anti esimesel tööpäeval koondamisteade. Otsust põhjendati töökoha kadumisega, kuid tööülesanded jõudsid lihtsalt teiste inimeste töölauale.
Saarepi sõnul kerkivad sellised juhtumid esile just infotelefonis, kui küsitakse abi, kuid töövaidluskomisjoni need tihti ei jõua, sest eluperiood on pingeline ja väikelapse kõrvalt ei soovita vaidlusesse minna.
Summad lähevad üha krõbedamaks
Summad muutuvad töövaidlustes üha suuremaks, rääkis Saarep. Kaasuses, kus mõisteti välja 27 000 eurot, nõuti 46 000 eurot. Ühes vaidluses, mis hiljuti komisjoni jõudis, algas nõue 2000 eurost, aga summa jõudis üle 70 000 euro. Töötajad on teinud ka miljonisi nõudeid.
Saarepi sõnul ei tähenda krõbe nõue aga, et alati see välja mõistetakse. Sellegipoolest suurenevad ajas ka väljamõistetavad summad.
Vaidlus, mille keskmes oli Edgar Savisaar
Ühes toitlustusettevõttes puhkes koka ja abikoka vahel tõsine konflikt, rääkis Tiits.
Nimelt oli üks töötajatest andunud Edgar Savisaare toetaja ja teine tema vastane. Tüli kasvas lõpuks nii suureks, et see jõudis töövaidluskomisjoni, tööandja pidi töötajate jagelemist lahendama.
Vaidlus lõpetati kompromissiga. Mõlemad osapooled mõistsid, et on teise poole õigusi rikkunud ja et peavad suutma koos töötada. “Töölepinguseaduses on kohustused ka töötajale,” meenutas Tiits.
Soovitused töövaidluste ennetamiseks ja võitmiseks
• Töövaidluses tehakse otsus faktide põhjal. Püüa vaadata vaidluseni viinud olukorda nii neutraalselt kui võimalik. Pane faktid kirja. “See kell juhtus see, sel kuupäeval too.”
• Õige hetk on hakata sündmusi dokumenteerima, kui sisetunne ütleb, et töösuhe hakkab kreeni vajuma. Päev enne töölepingu ülesütlemist on liiga hilja sellega alustada.
• Katseajal pea töötajaga vahevestlusi. Fikseeri kohad, mis vajavad arengut. Paku mentori tuge. Väldi võimalusel suulisi kaebusi.
• Hoiatuse eesmärk on anda aega rikkumise lõpetamiseks. Tee hoiatusi nii, et juba eos suhteid ära ei riku. Vajakajäämistest saab teavitada leebemalt, kui “veel hilined, siis lasen su lahti”. Fikseeri neid koosolekuprotokolli, mentor- või arenguvestluste kokkuvõtetesse. Küll aga peab töötajale selge olema, et kirjeldatav käitumine pole aksepteeritav – muidu on raske tõendada, et töötaja tegi midagi valesti.
• Hoia oma majas asjad korras. Vasta töötaja kirjadele, sea prioriteete, määra eelarved ja tiimide suurused. Muidu on hiljem jällegi keerukas tõestada, et töötaja oleks pidanud käituma nii, nagu tööandja väidab.
Tasub teada
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles tööandja tõsise rikkumise tõttu ja leitakse, et see on põhjendatud, on tööandjal kohustus töötajale maksta kolme kuu hüvitis.
• Siiani on ettevõtteid, kus töötajatel pole isegi lepingut. Tavaline asi, mida töövaidluskomisjonile tõendina esitatakse, on pilt ehitusplatsist. See aga ei tõesta, et töötaja seal on töötanud. Lisaks – kui kokku oli lepitud näiteks miinimumpalgas, tõendeid selle kohta pole ja turu keskmine on midagi muud, mõistetakse rikkumise tuvastamisel tõenäoliselt välja turu keskmine.
• Kui töötad juba ettevõttes, aga pole lepingut saanud, taasvormista kokkulepe. Kirjuta kas või Facebooki sõnum, et “me ju leppisime kokku, et mu tunnipalk on 10 eurot, kas saad palga järgmine nädal ära maksta?”. Kui tööandja sellele vastab – isegi kui ta venitab ja kirjutab “ei saa veel, maksan ülejärgmisel nädalal” –, on töötajal palgamäära kohta kirjalik tõend.
• Arvesta, et vestlusi võidakse salvestada. Ka üks ühele vestlusi. Mõtle läbi, mida ütled ja mis toonil seda edastad. Riigikohus on leidnud, et vaidluses saab salvestusi tõendina kasutada.
• Kui pead töötaja koondama, ära unusta talle teist tööd pakkuda, kui firmas on vabu ametikohti. Seaduse järgi tuleks pakkuda kõiki võimalikke kohti. Kui müügijuhile pakutakse laotöölise kohta, võib tunduda see ebamõistlik, kuid ka sellel alusel võidakse minna vaidlema.
• Mõtle läbi, kas konkurentsipiirangut on tingimata vaja seada. Vormista see lisana, mitte töölepingu osana. Fikseeri nii tasu, piirangu ulatus, konkurendid. Mõlemad pooled peavad sellest algusest saati üheselt aru saama.
Vaidlus, kus ametnikule ei pakutud teist tööd
Aastaid tagasi leidis aset vaidlus riigiasutuses. Neis on tihti eelarvestatud struktuuris ametikohti, mida ei plaanita täita. Ka selles juhtumis, kus ametnik koondati, talle neid positsioone ei pakutud, rääkis Saarep.
Vaidluses asutuse argument, et vabu kohti ei plaanita täita, ei päde. Kui struktuuris on positsioonid olemas, tuleb neid koondatavale ametnikule pakkuda.
Saates “Kasvukursil” jagavad asjatundjad töövaidluste kohta nõuandeid:
Seotud lood
Lapsehoolduspuhkuselt naasja sai esimesel tööpäeval koondamisteade
Enimloetud
4
Viimased uudised
Kuidas töövaidlust vältida
Üritused
Hetkel kuum
„99% vaidlustest kukub läbi punktis 1!“
15 küsimust, et mõista, kas su organisatsioon loob tööheaolu või ainult pakub hüvesid!
Lapsehoolduspuhkuselt naasja sai esimesel tööpäeval koondamisteade
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele