Eesti pöörab palgadirektiivile selja ja taotleb selle muutmist

Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.

Eestis võivad ettevõtted peagi hakata palgavahemikke avaldama, samal ajal kui osa Euroopa riike – eesotsas Rootsiga – pidurdab tempot. See sunnib rahvusvahelisi kontserne tegutsema kahel rajal korraga.

Palgadirektiiv nõuab tööandjatelt senisest selgemat ja läbipaistvamat palgakorraldust. Hiljutisel Personaliuudiste tööõiguse seminaril selgitas tööõiguse ekspert Heli Raidve direktiivi peamisi nõudeid ja kaasnevaid kohustusi.

Eestis tegutsevad Rootsi kontsernide tütarfirmad võivad juba sel suvel sattuda olukorda, kus seadus nõuab palgavahemike avaldamist, kuid emafirma seda ei luba. Vastutus jääb seejuures kohalikule juhile.

Sügiseti jõuab ettevõtetes kätte hetk, kus asutakse arutlema oma töötajatele mõeldud jõulukinkide üle. Kas pista pihku järjekordne logoga kruus ja ettevõtte pildiga šokolaad või korraldada hoopis pidu? Kui pidu, siis kuidas teha see nii, et kõigil oleks tore ja see oleks midagi erilist ning meeldejäävat?