X, Y ja Z dilemma – kuidas erinevaid generatsioone juhtida?

Need on väärtused, mida täna mainitud põlvkond otsib ka organisatsioonist ja mille järgi ise käitub. Seetõttu on tavaliselt tegu kohusetundlike inimestega, keda ei häiri autoriteetide (kelleks on enamasti ka juht juba enda positsiooni tõttu) antud korraldused ka põhjendusteta, miks peab asju nii tegema. Nad on tihti tundlikud muudatuste suhtes, sest siis võib minna ebaturvaliseks, see on põhjus, miks x-generatsiooni esindaja kardab sageli ka eksida ning teha vigu. Üks peamisi käivitajaid on mõte, mida teised arvavad ehk sageli tehakse või jäetakse tegemata asju just teiste arvamuste ja hinnangute tõttu.

Loomulikuks peavad x-generatsiooni esindajad, et tööandja peaks väärtustama lojaalsust ehk maksma lojaalsustasu või tegema kingitusi/preemiaid 5, 10 või 20 aasta täitumisel organisatsioonis.

Y-põlvkond, (tavaliselt loetakse sündinuid 1980-2000 aastal) on seevastu kasvanud kultuuris, kus olulised olid vabadus, tulemuslikkus, avatus, kaasamine, areng, eneseteostus jne. Need on sageli vastuolulised väärtused eelmise põlvkonna omadega, seetõttu on näha kokkupõrkeid ka organisatsiooni elus, kus töötavad mõlema generatsiooni esindajad.

Vabadus ning avatus, ka soov ennast teostada muudavad millenniumi põlvkonna x-generatsiooni jaoks vastutustundetuks, sest ollakse kergesti valmis loobuma tööst ja tegemistest, mis ei võimalda ennast teostada ning vabalt liigutakse organisatsioonist organisatsiooni või vahetatakse ametikohti. Tulemuslikkuse ja arengu väärtus tekitab millenniumilastes soovi näha pidevalt eesmärke, miks midagi tehakse, ning saada vahetut tagasisidet, kus ollakse enda arengus ning eesmärkide täitmisega.

Juhil on oluline teadvustada, et tagasisidega ei saa oodata aasta- või arenguvestluseni, see peab olema igapäevane.

Samas on võimalik seda generatsiooni läbi eesmärkide väga lihtsalt juhtida. Nad peavad õigeks, et inimene saab tasu enda tulemuste, mitte lojaalsuse või millegi muu eest.

Kindlasti on oluline kaasata inimesi organisatsiooni juhtimisse ja arengusse, küsida nende arvamust ja soove. Y-generatsiooni esindaja võtab hea meelega vastutust, kui ta on kaasatud, tegevus pakub talle enesetoestus- ja arenguvõimalusi ning ta näeb tegevustel eesmärke.

Asi läheb veel segasemaks, sest tänaseks on tööjõuturule sisenenud juba järgmine generatsioon, z-põlvkond (sündinud alates 2000). Mis on nende juhtivad väärtused?