Autor: Andres Liinat • 19. august 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks on mul vaja (uusi) meeskonnaliikmeid?

Kuigi juhid teevad suure osa oma juhtimisotsuseid alateadvuses, tunnetuslikul tasandil, tasub värbamise puhul küsida endalt siiski ka triviaalseid küsimusi: mis on see roll, oodatav tulemus, muutus, mida me soovime meeskonnas uue liikme valimisega saavutada? Seni, kuni lihtsatele küsimustele pole vastuseid, ei tohiks värbamisega alustada. Samas peatükis peate vastama ka küsimusele – kas te olete valmis osa oma otsustuspädevusest, võimust delegeerima meeskonnaliikmele? Teadaolevalt on valiku- ja otsustusvabadus üks olulisimaid motivaatoreid.

Oluline on ka mõista, et ootused meeskonnaliikmetele ei tohi jääda vaid juhi enda teada. Need tuleb värbamisprotsessis selgelt välja öelda nii kandidaatidele kui ka olemasolevatele meeskonnaliikmetele.

Kas valida meeskonda omasuguseid või erinevaid inimesi?

Selle küsimuse püstitus on kahtlemata üldistav või isegi provokatiivne. Arukas oleks enne küsida, mille poolest erinevaid või sarnaseid. Seejärel jõuame vastuseks küsimusele loogiliselt kahese jaotuseni: erineva tausta, vanuse, soo, oskuste, kuid teile kui juhile sarnaste väärtuste, hoiakute ja elufilosoofiaga inimesi. Juhi roll on mõista ja tunnetada, kuidas uus liige sobitub seniste meeskonnaliikmete arusaamisega töökultuurist, tõekspidamistest, kirjutamata reeglitest. Enamik oskusi on mõistliku aja jooksul õpitavad, kuid täiskasvanud inimese hoiakuid ja iseloomu on pea võimatu muuta.

Kasulik oleks lähtuda loogikast, mis soovitab palgata endast targemaid (loe: konkreetses valdkonnas paremate oskustega) või vähemalt luua keskkond, kus nad saavad üsna pea oma treenerist paremaks, osavamaks.

Hiljuti ütles Manchester Unitedi uus peatreener, kes asus pärast mitme läbikukkunud treeneri lahkumist võistkonda uuesti ülesse ehitama, sedasi: „Me otsime meeskonda meile sobiva DNA-ga mängijaid.” Kui püüda see mõte sõnastada ümber tavajuhtimise dilemmaks, siis treener ei otsi parimate oskustega mängijaid, vaid mängijaid, kes on valmis koos ka õppima, teineteise kaasabil arenema, koostööd tegema, mitte staaritsema. Hea meeskonnaliige on näljane meeskondliku edu järele ja sotsiaalselt tark.

Kas värbamisel peaks osalema ka meeskonnaliikmed? Jah, aga heaks eelduseks oleks oma meeskonna või organisatsiooni põhiväärtustes kokkuleppimine. Mitte pelgalt töötajate või tiimi väärtused, vaid ka väärtused, mille eest organisatsioon seisab. Väärtused ehk miks meile meeldib koos tegutseda, ongi värbamise nn esimene sõel. Kui väärtused on selgelt tunnetatud, siis on ka valik lihtsam ja uus meeskonnaliige kohaneb tiimis sujuvalt.

Juhtidele tuleb anda võimalus oma meeskonda ise moodustada

Kollegiaalsed valikud on tihti ümar kompromiss ja vastutus tulemuse eest hajub. Kuigi juhti saab valikuprotsessis mitmel moel toetada (nt personalijuht) teeb valiku siiski juht, mitte kolleegid.

Personalivalikute kontrollküsimuseks olen endalt aeg-ajalt küsinud: kas ma tahaksin minna oma meeskonnaliikmega pikemale reisile, näiteks matkama? Kui vastus on jah, olete õigel teel ja võib kindel olla, et ühise panustamise tulemusena saavutab meeskond edu.

Koolitus: Äripäeva Juhtimiskool

Koolitajad: Andres Liinat, Klaas-Jan Reincke, Jari Kukkonen, Kaupo Saue, Raul Rebane, Eva-Maria Kangro

Toimumisaeg: 11. september–12. detsember

Korraldab: Äripäeva Akadeemia

Lisainfo saad SIIT.