Tööohutusest vaimse terviseni: kas sinu ettevõte võiks olla „Hea töökeskkond 2026“?

Kaugtöö tõestas, et töötada saab peaaegu kõikjal, kuid näitas ka seda, et kodukontor ei asenda kogukonda. Just sellest vajadusest on Eestis üha enam kanda kinnitamas jagatud tööruumide kultuur.

Küsimus ei ole selles, kui palju ärikinnisvaraarendustes ruutmeetreid turule lisandub, olulisemaks muutub küsimus, millist keskkonda need ruutmeetrid tööturule lisaks loovad, kirjutab Telliskivi TLNi juht Katrina Šokman.

Töötajate heaolu planeerimine kipub ettevõtetes sageli algama hüvede nimekirjast: koolitus, tervisepäev, sporditoetus, vaimse tervise tugi või mõni uus digilahendus. Need võivad olla vajalikud ja kasulikud. Viimaste aastate uuringud on aga ühe küsimuse uuesti teravamalt juhtimise lauale toonud: millises tööpäevas inimene iga päev tegutseb? Heaolu ei sõltu ainult hüvedest, vaid ka sellest, kuidas töö päriselt korraldatud on.

Ettevõtte kasvu otsingutel tasub hoida töökeskkond korras, sest vastasel juhul lahkuvad võimekamad töötajad ning alles jäävad keskpärased inimesed, arutlesid Äripäeva ajakirjanikud LHV Groupi suuraktsionäri ja nõukogu esimehe Rain Lõhmuse ütlemisest ajendatuna saates “Äripäev eetris”.

Tänapäeva juht ei vaja rohkem koosolekuid. Ta vajab aega ja ruumi paremate otsuste tegemiseks.