Nii saad tööd endale sobivamaks kujundada ja leida uut innustust

Uuringute kohaselt kasvatab töö kujundamine pühendumust, mis on positiivne tunde- ja motivatsiooniseisund töös. Sellel omakorda on hea mõju nii töötajale kui ka organisatsioonile, kus ta töötab.

Professor Jari Hakanen on uurinud pühendumust ligi 20 aastat. Anname edasi tema vastused töö kujundamist puudutavatele küsimustele.

Töö kujundamise vaatenurgast võiks mõelda, kellega koostööd tehakse ja kui palju aega kulub erinevatele sotsiaalsetele suhetele. Seejärel võib mõelda, kellega koostöös võiksid töö ja suhted kasvatada töö meeldivust: kas minu jaoks on parem töötada innukate inimestega ja see kasvataks ka minu tööheaolu? Või on meeskonnas keegi, kellele mina võiksin olla suureks abiks ja anda positiivseid emotsioone? Või võiksin ma klienditöö rutiine mingil uuel moel rõõmsamaks muuta?

Uuringus, kus uuriti tööpaare, selgus, et töökaaslase A sõbralikkus B vastu kasvatas B pühendumust. Samas kasvatas see ka B sõbralikkust A vastu ja see omakorda A pühendumust. Selline on positiivne ring suhtlemises.

Peaks saama! Aga mida kontrollivam on juhtimine, mida vähem on töötajal iseseisvust ja mida kitsam on tema tegevusjuhend, seda keerulisem on töö kujundamine.

Töö kujundamise takistusteks on rutiinide jõud ja kontrolliv juhtimine – teisisõnu iseseisvuse puudumine. Samuti takistab töö kujundamist energiapuudus: kui töötaja on kurnatud või tüdinenud, ei pruugi tal olla jõudu töö kujundamiseks.

Töö kujundamist võib kahjustada ka uskumus, et midagi ei saa nagunii teha. Kui see uskumus ületada, siis töötajad, hoolimata ametist, innustuvad nägema tööd ja ennast uute võimaluste vaatenurgast.

Kui teha oma töös selliseid muudatusi, et need mõjutavad ka kolleege ja töös kokkulepitud eesmärke, on hea arutada meeskonna ja juhiga. Eesmärk ei ole kujundada endale meeldiv töö teiste arvelt, vaid heal juhul ka teiste kasuks.

Töö kujundamisel on positiivne seos töötulemustega. Seetõttu on oma töö meeldivamaks kujundamine eeldatavasti hea töö eesmärkidele.

Töö kujundamist võiks analüüsida ka oma jaksu arvestades – kõike ei pea korraga tegema.

On hea meeles pidada, et töö kujundamine toimub oma töökirjelduse ja kokkulepitud vastutuse piires. Enamasti kuulub iga töö juurde ka keerulisemaid ja vähem motiveerivaid ülesandeid.

Uuringute kohaselt võib üllatuslikult töö ebameeldivate ülesannete vähendamine hoopis lisada kurnatuse sümptomeid. See võib tuleneda sellest, et sellise tegevusega lükatakse vaid kohustusi edasi. Või siis kasvatab see süü- ja mitte-piisavalt-hea olemise-tunnet sellest, et töö jääb mõne kolleegi õlule.

Kindlam viis kasvatada tööindu ja vähendada väsimust on positiivsete asjade lisamine ning uute oluliste püüdluste leidmine tööle. Nii et keeruliste ja väsitavate ülesannete vältimise asemel võib parem olla see, kui tunnetada oma töö peamist eesmärki ja mõtet, rääkida läbi tööjaotus ning paluda abi, tagasisidet või muud tuge tööle. Nii on kergem teha endale keerulisemaid ülesandeid ja hoida oma tööind kõrge.

Työpistest tõlkinud tööheaolu.ee