Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suur lugu: mida rohkem riik piiranguid seab, seda suurem on must tööturg – ettepanekud riigile tööjõukriisi leevendamiseks
Ekspertide sõnul tööjõukriis aina süveneb – kas abi oleks tööjõukvootide kaotamisest, suuremast miinimumpalgast, uuest töölepingu seadusest või hoopis ettevõtete paremast juhtimiskultuurist?
Eesti vaevleb tööjõukriisi käes – raske on leida nii spetsialiste kui ka lihttöötajaid. Võtsin sihikule personalijuhid ja uurisin, mis nad tööjõuturu olukorrast arvavad ja kuidas teha nii, et hea töötaja ettevõttes püsiks ehk milliseid motiveerimisviise kasutatakse. Samuti uurisin uue aasta plaanide kohta – kas ettevõtetes luuakse uusi ametikohti juurde või neid hoopis vähendatakse? Ja kas sellega tunnetatakse ka lähenevat majanduskriisi?
Kuigi ehitusvaldkonnas prognoositakse kasvu stabiliseerumist, siis meie ettevõttes leiame, et on hea aeg kasvueesmärkide realiseerimiseks, ütleb Vanalinna Ehitus OÜ personalijuht ja juhatuse liige Aet Urvast.
Tööjõuturule tuleval noorel inimesel on hoopis teistsugused ootused nii töö iseloomule kui ka tulevikule ja nendega tuleb arvestada, ütleb HKScan Estonia Baltikumi personalidirektor Relika Rohtoja.
Võõrtööjõu kasutamist pole väheneva elanikkonna ja suureneva väljarändega riigis lähitulevikus enam võimalik vältida, tõdeb Maxima Eesti OÜ personalijuht Lea Kimber.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.