Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suur lugu: mida rohkem riik piiranguid seab, seda suurem on must tööturg – ettepanekud riigile tööjõukriisi leevendamiseks
Ekspertide sõnul tööjõukriis aina süveneb – kas abi oleks tööjõukvootide kaotamisest, suuremast miinimumpalgast, uuest töölepingu seadusest või hoopis ettevõtete paremast juhtimiskultuurist?
Eesti vaevleb tööjõukriisi käes – raske on leida nii spetsialiste kui ka lihttöötajaid. Võtsin sihikule personalijuhid ja uurisin, mis nad tööjõuturu olukorrast arvavad ja kuidas teha nii, et hea töötaja ettevõttes püsiks ehk milliseid motiveerimisviise kasutatakse. Samuti uurisin uue aasta plaanide kohta – kas ettevõtetes luuakse uusi ametikohti juurde või neid hoopis vähendatakse? Ja kas sellega tunnetatakse ka lähenevat majanduskriisi?
Kuigi ehitusvaldkonnas prognoositakse kasvu stabiliseerumist, siis meie ettevõttes leiame, et on hea aeg kasvueesmärkide realiseerimiseks, ütleb Vanalinna Ehitus OÜ personalijuht ja juhatuse liige Aet Urvast.
Tööjõuturule tuleval noorel inimesel on hoopis teistsugused ootused nii töö iseloomule kui ka tulevikule ja nendega tuleb arvestada, ütleb HKScan Estonia Baltikumi personalidirektor Relika Rohtoja.
Võõrtööjõu kasutamist pole väheneva elanikkonna ja suureneva väljarändega riigis lähitulevikus enam võimalik vältida, tõdeb Maxima Eesti OÜ personalijuht Lea Kimber.
On palju viise, kuidas ettevõte saab näidata, et hoolib oma töötajatest - alates paindlikust töökorraldusest kuni tööandja hüvedeni. Oleme ilmselt kõik kuulnud ütlust, et töötajad on ettevõtte suurim vara. Kuid kuidas näidata, et see pole pelgalt sõnakõlks?
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.