Heigo Kaldra: meie tööjõuturgu mõjutab see, mis toimub teistes riikides

Viirusest lahti rullunud piirangutest ja ärielu seiskamisest suures ulatuses on välja kasvanud majanduskriis, mille ulatus ja mõju on prognoosimatu, see sõltub nii viiruse edasistest „plaanidest” kogu maailmas kui ka riikide ja valitsuste reageerimisest toimuvale. Isegi kui Eestis suudetakse viiruse leviku olukord kontrolli all hoida ja ettevõtluse piirangud leebed, mõjutab meie tööjõuturgu see, mis teistes riikides aset leiab.

Positiivne on, et ebakindlal ajal tehakse otsuseid märksa läbimõeldumalt. Ettevõtted keskenduvad oma põhitegevusele ja värbavad praegu pigem vähe, aga seejuures teadlikult, enamasti kaasatakse usaldusväärne koostööpartner. Kriiside ajal kasvab üldjuhul ka renditöö osakaal, sest ettevõtted tahavad riske hajutada, neid kellegagi jagada. Renditöö puhul ei räägi me seejuures sugugi ainult n-ö sinikraedest, tihti on renditöötajad kitsa valdkonna spetsialistid ja kriisiajal märgatakse veelgi rohkem võimalusi erinevate abi- ja tugiüksuste ning -funktsioonide sisseostmiseks professionaalsetelt personalifirmadelt.

Huvitavaks arenguks on see, et üle hulga aastate on vabadele töökohtadele kandideerijate arv taas suur. Kui kriisieelsel ajal võis assistendi kohale kandideerida 20, siis nüüd 200 inimest. Paradoksaalsel kombel ei tähenda see, et tööandjate valik oleks märkimisväärselt paranenud. Töötuks jäänud inimesed kandideerivad võrdlemisi valimatult erinevatele kohtadele, andmata aru, kas neile see töö ka tegelikult sobib, kas neil on selleks vajalikud eeldused ja piisavalt motivatsiooni.