Ametiühingud ja tööandjate liit jõudsid palgatülis ühisosa kompimiseni
Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ning tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp murdsid saates “Kuum tool” piike alampalga, paindliku tööaja ja võõrtööjõu nimel.
Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp
Foto: Andres Laanem
Kas senine alampalk, mis on 886 eurot, peaks tõusma 5,1 protsenti ja 931euroni või peaks alampalk tõusma 11,8 protsenti, 991 euroni? Alampalga küsimus tekitas saatekülalistes lepitamatut vastasseisu.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänastel läbirääkimistel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures.
Reedel kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid esimest korda, et arutleda järgmise aasta alampalga üle. Konkreetsete numbriteni kohtumisel veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad oktoobri keskpaigas.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) teeb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku kaasata juba sel aastal alampalga läbirääkimistesse lisaks Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule ka väikeettevõtjate esindajad.
Tööandjad korrigeerivad palku ja jätkavad värbamistega, ent surve majandustulemustele ja kasvavad maksukoormused seavad neid keeruliste valikute ette. Värske uuring näitab, et organisatsioonid on küll palgatõusudest endiselt huvitatud, kuid varasemast ettevaatlikumad.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.