Juhtidele väljakutse, töötajatele oodatud muudatus: ettevõtted peavad 2026. aastaks valmis olema

Palgaläbipaistvuse direktiiv toob juba 2026. aastaks tööandjatele kohustuse avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. Soraineni tööõiguse eksperdid märgivad, et naaberriikide kogemus näitab: lahendus võib toimida, kuid selle rakendamisel on hulgliselt nüansse, mis vajavad Eestis täpset läbimõtlemist.

Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.

“Palk on tööelu keskne osa – see on tasu tehtud töö eest, aga ka sümbol sellest, kuidas meid hinnatakse ja väärtustatakse,“ kirjeldab Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae.

Personaliuudiste küsitlusele vastanud personalijuhid ütlevad kui ühest suust: läbipaistvus on õige suund, kuid pelgalt summade avaldamine ilma selgitusteta külvab segadust.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.