Paindlik töö on uus valuuta, mida Eesti tööturul siiski jätkuvalt napib
Tööle kandideerides soovib iga teine eestlane leida paindlikku tööaega, kuid vaid 9%-l õnnestub leida ametikoht, mis ei eelda ühtegi päeva kontoris viibimist.
Oktoobri lõpus toimus peresõbraliku tööandja märgise programmi läbinud organisatsioonidele inspiratsiooniseminar „Kullasadu“, kus jagasid kogemusi neli peresõbraliku tööandja märgise programmi kuldtaseme saanud tööandjat – DPD Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Keskkonnagentuur ja Raintree Systems OÜ.
Värske statistika näitab, et kaugtöö kahekordistab kandidaatide hulga, kuigi selle osakaal tööpakkumistes pole aastaga kasvanud. Paindlikkus tõstab kandideerijate arvu kõigis valdkondades, eriti hariduses ja kontoritöödel.
Kujuta ette, et lähed hommikul oma arvutisse ja kogu su meeskond on seal, mitte kontoris. Nad on KOGU AEG seal – Teamsis, Slackis, Gmailis. Kõik rohelised täpid põlevad. Inimesed vastavad kiiresti. Tööd tehakse. Tähtajad peavad.
Värske uuring näitab, et lapsevanemaks olemine mõjutab Balti riikides tugevalt nii töötajate karjäärivõimalusi kui ka tööandjate hoiakuid. Eestis tunnistab ligi pool vastanuist, et on kogenud raseduse või laste olemasolu varjamist tööalaste tagajärgede hirmus.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.