Paindlik töö on uus valuuta, mida Eesti tööturul siiski jätkuvalt napib
Tööle kandideerides soovib iga teine eestlane leida paindlikku tööaega, kuid vaid 9%-l õnnestub leida ametikoht, mis ei eelda ühtegi päeva kontoris viibimist.
Vahe paindlikult töötamise ootuste ja reaalse elu vahel on Eestis tugevalt konservatiivsuse suunas. Vaid vähestel õnnestub leida töökoht, kus saab ametis olla paindliku tööajaga või teha kaugtööd, selgus SEB tellimusel korraldatud tööandja brändingu uuringust.
Oktoobri lõpus toimus peresõbraliku tööandja märgise programmi läbinud organisatsioonidele inspiratsiooniseminar „Kullasadu“, kus jagasid kogemusi neli peresõbraliku tööandja märgise programmi kuldtaseme saanud tööandjat – DPD Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Keskkonnagentuur ja Raintree Systems OÜ.
Värske statistika näitab, et kaugtöö kahekordistab kandidaatide hulga, kuigi selle osakaal tööpakkumistes pole aastaga kasvanud. Paindlikkus tõstab kandideerijate arvu kõigis valdkondades, eriti hariduses ja kontoritöödel.
Kujuta ette, et lähed hommikul oma arvutisse ja kogu su meeskond on seal, mitte kontoris. Nad on KOGU AEG seal – Teamsis, Slackis, Gmailis. Kõik rohelised täpid põlevad. Inimesed vastavad kiiresti. Tööd tehakse. Tähtajad peavad.
Värske uuring näitab, et lapsevanemaks olemine mõjutab Balti riikides tugevalt nii töötajate karjäärivõimalusi kui ka tööandjate hoiakuid. Eestis tunnistab ligi pool vastanuist, et on kogenud raseduse või laste olemasolu varjamist tööalaste tagajärgede hirmus.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.