Koroonaviirus tõi sisekommunikatsiooni senisest teravamalt paljude organisatsioonide fookusesse, sest vajadus kiirelt infot vahetada ei lasknud kellelgi vanaviisi jätkata.
Sisekommunikatsioon, mida ettevõtetes ja organisatsioonides enamasti eelisjärjekorras ei arendata, muutus kõige tähtsamaks. Töö tuli ümber korraldada ja inimestele teada anda, kuidas asjad nüüd toimuvad ja toimivad. Rahvusvahelistes kollektiivides tähendas see vajadust koostada teabematerjale mitmes keeles. Uue töökorralduse paika loksumine võttis aega ja sundis omandama uusi praktikaid, töövõtteid ja tehnilisi oskusi.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.