Eesti Posti personalijuht: uue aasta plaanid on konservatiivsed

Kevadine eriolukord mõjus töötajatele paremini, sest tegemist oli uue ja isemoodi olukorraga, kus õpiti tulema toime kõiksugu raskustega, tõdeb Express Posti personalijuht Maarja Katušin ja lisab, et siis olid kevad ja suvi alles ees ning kõik oli uus ja põnev. Aga mis peale koroonakriisi veel muret valmistab?

Häirekeskuse koroona-aasta algas märtsi alguses, kui kõnekoormus hädaabinumbril 112 tõusis kahekordseks. Selleks, et hoida hädaabiliin vaba neile, kes vajavad kiirabi, päästet või politseid, avati paralleelselt kriisiinfo telefon 1247. Selle avamisega suutsime kiiresti langetada 112 kõnekoormust ja Eesti inimestel tekkis võimalus viiruse levikuga saada infot ühest ametlikust kanalist ehk numbrilt 1247, jagab Häirekeskuse personaliosakonna juhataja Elina Meidla.

Uue aasta investeeringutest rääkides ütleb HKScani personalidirektor Relika Rohtoja muu hulgas seda, et palgad vaadatakse küll üle nagu igal aastal, aga see ei tähenda, et palk automaatselt siis ka tõuseks. „Lähtume töötajate personaalsest töösooritusest, ettevõtte finantsvõimekusest ja turu muutumisest.ˮ

Üks väga oluline küsimus, mis tuleb distantstöö puhul täielikult ümber mõtestada, on sisseelamisprotsess, ütleb digilahendusi pakkuva ettevõtte Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav. Kuidas saab uus töötaja elada uude ettevõttesse sisse ja integreeruda meeskonda, kui kogu töö toimub distantsilt, küsib ta ja jagab muu hulgas koroona-aasta suurimaid õppetunde ning investeeringuid töötajaisse uueks aastaks.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.