Express Posti personalijuht: kevadel oli lihtsam kui praegu

Häirekeskuse koroona-aasta algas märtsi alguses, kui kõnekoormus hädaabinumbril 112 tõusis kahekordseks. Selleks, et hoida hädaabiliin vaba neile, kes vajavad kiirabi, päästet või politseid, avati paralleelselt kriisiinfo telefon 1247. Selle avamisega suutsime kiiresti langetada 112 kõnekoormust ja Eesti inimestel tekkis võimalus viiruse levikuga saada infot ühest ametlikust kanalist ehk numbrilt 1247, jagab Häirekeskuse personaliosakonna juhataja Elina Meidla.

Uue aasta investeeringutest rääkides ütleb HKScani personalidirektor Relika Rohtoja muu hulgas seda, et palgad vaadatakse küll üle nagu igal aastal, aga see ei tähenda, et palk automaatselt siis ka tõuseks. „Lähtume töötajate personaalsest töösooritusest, ettevõtte finantsvõimekusest ja turu muutumisest.ˮ

Üks väga oluline küsimus, mis tuleb distantstöö puhul täielikult ümber mõtestada, on sisseelamisprotsess, ütleb digilahendusi pakkuva ettevõtte Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav. Kuidas saab uus töötaja elada uude ettevõttesse sisse ja integreeruda meeskonda, kui kogu töö toimub distantsilt, küsib ta ja jagab muu hulgas koroona-aasta suurimaid õppetunde ning investeeringuid töötajaisse uueks aastaks.

„Edu saadab neid, kes suudavad kiirelt kohaneda.ˮ „Tõenäoliselt sai nii mõnigi juht kinnitust sellele, et oluline on töö tulemus, mitte tagumiktundide lugemine.ˮ „Transformatsioon ei ole sujuv ja aeglane, vaid kiire ja järsk.ˮ Need on vaid mõned mõtted, mis Eesti suuremate ettevõtete personalijuhid küsitluses välja tõid. Aga millised on siis valdkonna arvamusliidrite arvates personalijuhtimise trendid ja kuidas on personalitööd mõjutanud koroona-aasta?

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.