Häirekeskuse kogemuslugu: kuidas läheb neil, kes ise teisi aitavad?
Häirekeskuse koroona-aasta algas märtsi alguses, kui kõnekoormus hädaabinumbril 112 tõusis kahekordseks. Selleks, et hoida hädaabiliin vaba neile, kes vajavad kiirabi, päästet või politseid, avati paralleelselt kriisiinfo telefon 1247. Selle avamisega suutsime kiiresti langetada 112 kõnekoormust ja Eesti inimestel tekkis võimalus viiruse levikuga saada infot ühest ametlikust kanalist ehk numbrilt 1247, jagab Häirekeskuse personaliosakonna juhataja Elina Meidla.
1247 kõnede maht kasvas tohutu kiirusega ja sellega toimetulek nõudis Häirekeskuselt suuri pingutusi. Esimestel päevadel mehitasime telefoni oma kontoritöötajatega ja seejärel hakkas meile saabuma abijõudusid eri ametkondadest, siseministeeriumi haldusalast ja Naiskodukaitsest. Nüüdseks oleme 1247 numbri teenindanud üle 100 000 kõne ja koolitanud üle 200 vabatahtliku.
Seotud lood
Uue aasta investeeringutest rääkides ütleb HKScani personalidirektor Relika Rohtoja muu hulgas seda, et palgad vaadatakse küll üle nagu igal aastal, aga see ei tähenda, et palk automaatselt siis ka tõuseks. „Lähtume töötajate personaalsest töösooritusest, ettevõtte finantsvõimekusest ja turu muutumisest.ˮ
Üks väga oluline küsimus, mis tuleb distantstöö puhul täielikult ümber mõtestada, on sisseelamisprotsess, ütleb digilahendusi pakkuva ettevõtte Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav. Kuidas saab uus töötaja elada uude ettevõttesse sisse ja integreeruda meeskonda, kui kogu töö toimub distantsilt, küsib ta ja jagab muu hulgas koroona-aasta suurimaid õppetunde ning investeeringuid töötajaisse uueks aastaks.
Mõnele ettevõttele on koroonakriis kujunenud mõistagi palju soodsamaks ja tehtud on rekordtulemusi. Üks neist on maailma suurim puituste tootja JELD-WEN, mille Põhja-Euroopa regioon tegi koroonakriisi ajal oma rekordtulemused. JELD-WENi Eesti ettevõtte personalijuht Karin Rändla ütles muu hulgas, et uue aasta eelarvet tehes ei ole võimalikke koroonakriisi mõjusid sisse planeeritud ja töötajatega seotud muudatusi pole plaanis teha.
„Edu saadab neid, kes suudavad kiirelt kohaneda.ˮ „Tõenäoliselt sai nii mõnigi juht kinnitust sellele, et oluline on töö tulemus, mitte tagumiktundide lugemine.ˮ „Transformatsioon ei ole sujuv ja aeglane, vaid kiire ja järsk.ˮ Need on vaid mõned mõtted, mis Eesti suuremate ettevõtete personalijuhid küsitluses välja tõid. Aga millised on siis valdkonna arvamusliidrite arvates personalijuhtimise trendid ja kuidas on personalitööd mõjutanud koroona-aasta?
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!
Enimloetud
4
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Viimased uudised
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Üritused
Hetkel kuum
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele