70% Elisa töötajaist jätkab ka tänavu kaugtööl

Distantsilt töötades suureneb vajadus sotsiaalse suhtluse järele töökaaslastega, mistõttu omandavad ühised koosviibimised ja üritused veelgi olulisema ja erilisema tähenduse. Organisatsiooni teevadki organisatsiooniks selle inimesed, mitte tehnika ja numbrid. Inimestele tuleb tähelepanu pöörata, olenemata distantsist, ajastusest või muudest teguritest.

Tootmistsehhis oli brigadiri ülesanne jälgida, et töötajad teeksid kokkulepitud toiminguid piisavalt efektiivselt. Infoühiskonna pigem meritokraatses juhtimiskorralduses oli juht aga vahest kõige oskuslikum ja targem õigete vastuste puhul. Tänasest edasi on juhi roll oma inimesi eelkõige võimustada iseseisvalt õigeid otsuseid vastu võtma.

Seekordses „Minu karjääri” teeme juttu sellest, kuidas Elisal ja telekommunikatsioonisektoril üldse läheb ja millised on valdkonna suurimad väljakutsed. Saates on külas Elisa tegevjuht Sami Seppänen, kvaliteedi- ja protsessijuht Mari-Liis Mets ning personalivaldkonna juht Kaija Teemägi.

Elisa tegevjuht Sami Seppänen ja personalivaldkonna juht Kaija Teemägi rääkisid lühiintervjuus, milliseid uusi värbamisviise on kasutusele võetud, mida on märgata tööjõu kasutuses ja milline on Elisa plaan B, kui olukord peaks tervisekriisi tõttu taas halvemaks minema.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.