Ettevõtjate ühendused: Eesti tööõigus on ajale jalgu jäänud

Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõus on omajagu töösuhteid puudutavaid muudatusi. Näiteks peab tööandja edaspidi töötajat kirjalikult teavitama, mis kasu töötaja erinevatest maksudest saab, lisaks on plaanis muudatused katseaja reeglites ja sobivate töötingimuste taotlemises.

Arvestades, milliseid muudatusi on COVID-19 pandeemia endaga kõikides eluvaldkondades kaasa toonud, on selge, et muudatustest ei saa jääda puutumatuks ka tööõigus. Selgitame lähemalt, mida uut on toonud möödunud poolaasta ja millisteks muudatusteks tuleks valmis olla.

Sotsiaalministeerium on hakanud välja töötama uut heaolu arengukava aastateks 2023–2030. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku tõsta uues arengukavas fookusess tööõiguse paindlikumaks muutmine.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.