Autor: Personaliuudised.ee • 20. detsember 2021

Algas registreerimine läbirääkimiste Juhtimislaborisse

13. aprillil toimub Eesti Arhitektuurikeskuses üle pika aja taas üks eriti kasulik Juhtimislabor, kus tuleb juttu sellest, kuidas läbirääkimistel edu saavutada. Nüüdsest on avatud kõige soodsama hinnaga registreerimine.
Juhtimislabori esinejad. Vasakult ülevalt Jakob Saks, Kati Tikenberg ja Kaupo Saue; vasakult alt Liina Leiten, Meelis Virkebau ja Virve Jõgeva

Iga päev tuleb juhtidel ette nii väiksemaid kui ka suuremaid läbirääkimisi – osa neist on väga suure kaaluga ettevõtte käekäigule. Kuidas teha nii, et kõik läbirääkimised õnnestuksid ja läheksid just selles suunas, nagu sina seda soovid? Kuidas seda teha teistele kahju tekitamata, jättes teisele poolele siiski hea tunne, kuigi ta ei saavutanud enda soovitud tulemust?

Seekordne Juhtimislabor on inspireeritud Chris Vossi raamatust „Unusta kompromissid” ning Juhtimislaboris räägivad 3 teoreetikut ja 3 praktikut, kuidas pidada edukaid läbirääkimisi. Raamatut tutvustab Äripäeva teabekeskuse arendusjuht Liina Leiten.

Juhtimimislabori formaat on tõeliselt praktilise lähenemisega – sa ei kuule ainult inspireerivaid lugusid, vaid saad selged ja konkreetsed ideed ning juhtnöörid, kuidas edaspidi oma tööelu paremini korraldada.

Praegu käib Juhtimislaborisse soodushinnaga registreerimine, mille kohta saad rohkem infot SIIT.

Kes ja mis teemadega üles astuvad?

Kuidas emotsionaalsest intelligentsusest saab läbirääkija vältimatu omadus?

Diplomeeritud superviisor/coach Kaupo Saue

Empaatiavõime hoiab aega kokku ja aitab sul saada seda, mida läbirääkimistelt soovid. Empaatilise suhte loomine ning vastaspoole julgustamine oma olukorda põhjalikumalt selgitama on terve inimsuhtluse alus. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma, tundeid kontrollima ning suurepäraselt suhtlema.

Kuidas nutikate läbirääkimiste abil saavutada maksimaalselt hea tulemus?

Ettevõtja, eksportöör ja koolitaja Jakob Saks

Kuidas läbirääkimistel vastaspoolelt relvad võtta, teda ümber suunata ja tema seisukohad lammutada? Ja teha seda kõike suhet hoidval viisil. Kuidas olla läbirääkimistel sama ettevalmistatud kui vastaspool ning kontrollida kogu protsessi juhtides seda endale soovitud suunda? Kuidas kasutada strateegiaid, mis aitavad saavutada oluliselt paremat positsiooni? Seda ka siis, kui endale tundub, et olete nõrgemas lähtepositsioonis.

Kuidas pidada läbirääkimisi erinevate osapooltega?

Glamoxi juhatuse esimees ja Keila tehase juht Virve Jõgeva

Üks juhtimise definitsioone ütleb, et juhtimine on eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu. See tähendab, et juht suunab erinevate sihtgruppide tegevusi nii, et need toetaks ettevõtte eesmärkide saavutamist. Sageli tähendab see ka läbirääkimisi ning juhil tuleb võtta selles protsessis erinevaid rolle.

Virve Jõgeva on olnud tootmisjuhtimise valdkonnas ligi 20 aastat ja mänginud aktiivselt võrkpalli üle 30 aasta. Meeskonnamängijana usub ta, et läbirääkimiste edukusel on oluline roll nii konfliktide lahendamisel, kui ka eestvedamisel ning otsustamisel. Virve jagab oma kogemust, kui paljude inimeste ja osapooltega tuleb aktiivsel juhil suhelda ning kui oluline roll on olnud läbirääkimistel.

Kuidas pidada erinevate põlvkondadega läbirääkimisi?

Aeternumi koolitaja Kati Tikenberg

Elame huvitaval ajal, kus kõrvuti eksisteerivad kolm ühiskondlikult aktiivset generatsiooni, kellel on väga erinevad väärtushinnangud. See toob kaasa pidevaid väärtuskonflikte nii meeskondades, perekondades kui ka ühiskonnas laiemalt. Lisaks seisavad suurte väljakutsete ees liidrid, kes peavad kasutama väga erinevaid juhtimisinstrumente erinevate põlvkondade eestvedamiseks ja omavaheliste väärtuskonfliktide vahendamiseks. Kuidas pidada kõikide nende põlvkondadega läbirääkimisi, mis viivad Sinu soovitud tulemuseni?

Kuidas lahendada kollektiivseid töötülisid?

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau

Töötülid on väga keerulised probleemid ning vahel peab just juht olema lepitaja töötülide juures. Töötülide puhul peab lepitaja omale selgeks tegema, et:

- läbirääkimisi ei saa teeselda;

- läbirääkimistel ei tohi rääkida teineteisest mööda;

- kõigepealt tuleb välja selgitada töötüli tegelikud põhjused, alles seejärel saab pakkuda erinevaid lahendusi;

- tihti on töötüli põhjuseks ka see, et kaks inimest ei suuda teineteisega suhelda.

Lepitaja ülesanne on leida osapoolte vaheline ühisosa ja seejärel hakata seda kasvatama. Positiivse tulemuse saavutamiseks peavad töötüli osapooled olema võimalikult avatud ja siirad.

Juhtimislabor „Kuidas läbirääkimistel edu saavutada?”

13. aprill 2022

Registreerimine ja lisainfo on SIIN.

Jaga lugu
Personaliuudised.ee toetajad:
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Helle-Mai LambingPersonaliuudised.ee toimetajaTel:
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700
Liina AruKonverentside programmijuhtTel: 5559 1230