Netopalga lõks: maksumuudatused võivad brutotasu ootamatult kõigutada
Töölepingu seadus näeb ette, et töötasu tuleb töötajal ja tööandjal kokku leppida brutotasuna, kuid Eestis ei ole harvad juhud, kui töölepingusse on märgitud netotasu või suuliselt kokkulepitud netotasule vastav brutotasu. Advokaadibüroo Hedman maksuekspert Marit Kelgo selgitas, millised riskid kaasnevad sellistel juhtudel nii töötajale kui tööandjale.
Uue aasta alguses hakkab kehtima hulk olulisi maksumuudatusi ning juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud netotasus, tuleb enne uue aasta algust läbi mõelda, kes katab maksumuudatustest tuleneva palgafondi kulu. “Netopalga kokkulepe on riskantne nii töötajale kui tööandjale, sest maksumuudatused, aga ka töötaja ühepoolsed otsused muudavad oluliselt brutotasu ning seega ka tööandja palgafondi,” selgitas maksuekspert.
Seotud lood
Palgadirektiiv nõuab tööandjatelt senisest selgemat ja läbipaistvamat palgakorraldust. Hiljutisel Personaliuudiste tööõiguse seminaril selgitas tööõiguse ekspert Heli Raidve direktiivi peamisi nõudeid ja kaasnevaid kohustusi.
Töövaidlust kavandaval töötajal on lisaks tavamenetlusele võimalus valida kompromissi või lepitusmenetluse vahel. Tööinspektsiooni jurist Vladimir Logatšev selgitab, milleks need mõeldud on ja millal kumbki variant on mõistlikum.
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Palgaläbipaistvuse direktiiv toob juba 2026. aastaks tööandjatele kohustuse avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. Soraineni tööõiguse eksperdid märgivad, et naaberriikide kogemus näitab: lahendus võib toimida, kuid selle rakendamisel on hulgliselt nüansse, mis vajavad Eestis täpset läbimõtlemist.
Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega muudetakse töölepinguseadust, et luua tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Rääkides vastutustundlikust tööandjast, ei saa mööda vaadata sellest, milliseid firmakingitusi ettevõttes tehakse. Jätkusuutlikkus ei alga ökomärgisest, vaid küsimusest, kas tehtaval kingitusel on peale selle üleandmist ka päriselt mõte ning otstarve. Sahtlisse jääv ese on raiskamine ning siin ei mängi rolli see, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele