Arenguseire Keskus toob uues
lühiraportis välja, et platvormitöö on Eestis paljude inimeste jaoks toimetulekustrateegia, mitte teadlik karjäärivalik. Paljud platvormitöö tegijad töötavad enam kui 50 tundi nädalas ning nende sotsiaalkaitse on puudulik.

- Veerand küsitletud kulleritest ja taksojuhtidest töötab üle täistööaja, mõni isegi 70–100 tundi nädalas.
- Foto: Andras Kralla
Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller selgitas, et platvormimajandus on viimastel aastatel muutunud mitmekesisemaks ning on Eesti majandusse sügavamalt integreerunud. “Platvormitöö ei piirdu enam üksnes taksoteenuste ja toidukulleri tööga ning selle levik mõjutab nii tööturu struktuuri kui ka majanduse konkurentsivõimet. Platvormitöö on laienenud paljudesse valdkondadesse, muutudes tavapäraseks õigusnõustamises, raamatupidamises, tarkvaraarenduses, aga ka disaini ja sisuloome valdkondades,” ütles Miller.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidus töötab kokku umbes 28 miljonit inimest mõne digitaalse platvormi heaks ja eeldatavasti see number kahekordistub järgmise paari aasta jooksul. Seetõttu on olnud vaja üle vaadata platvormi heaks tööd tegevate inimeste töösuhe ja sellega kaasnevad sotsiaalsed garantiid.
Kullerfirma Wolt võitis hiljuti Hämeenlinna halduskohtus kohtuasja, milles vaieldi selle üle, kas Wolti kullerid on ettevõtjad, nagu väitis Wolt, või on nad töötajad. Tegemist on märgilise kohtuasjaga, kuna mitmetes varasemates otsustes jõudsid erinevate riikide kohtud peamiselt vastupidisele järeldusele.
Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi.
Kümne aasta pärast ei räägi keegi platvormitööst, see ongi normaalne töövorm. Palgal oleks muutub kardinaalselt, sõnas hiljuti üle 5 miljoni euro kaasanud ja uusi turge vallutama asuva idufirma Cachet kaasasutaja Hedi Mardisoo saates "Ükssarvikute kasvulava".
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.