Kui ettevõte panustab inimestesse alles siis, kui nad põlevad – on juba hilja

Tööle kandideerides soovib iga teine eestlane leida paindlikku tööaega, kuid vaid 9%-l õnnestub leida ametikoht, mis ei eelda ühtegi päeva kontoris viibimist.

Mitmekesisus ja kaasatus on tänaseks iga endast lugupidava organisatsiooni strateegias. Kuid personalijuhid ütlevad otse: väärtuste kirjapanekust üksi ei piisa. Kui soovid päriselt mitmekesist meeskonda, pead ka vastavalt tegutsema.

Detsember loob harukordse peegli: aastalõpusagin seguneb hetkega, kus inimesed astuvad korraks rollidest välja. Meeskonnatreener Mats Soomre sõnul näitab just see õhtu, kuidas meeskond tegelikult toimib — millised rollid esile tõusevad ja kus peituvad mõistmise või pinge kohad.

Suured eesmärgid ja pikad projektid on iga organisatsiooni arengu loomulik osa, ent mida ambitsioonikam siht, seda kergem on teel motivatsiooni kaotada. Kui lõpptulemus tundub liiga kaugel, kipuvad inimesed keskenduma sellele, kui palju on veel ees, mitte sellele, kui palju on juba tehtud.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.