Tänasel valitsuse erakorralisel nõupidamisel otsustati ühehäälselt kaotada töölepingu seadusest säte, mis puudutab iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõistet. Keskmine Eesti töötaja ei ole valitsuse hinnangul piisavalt iseseisev, ammugi puudub tal võimekus midagi otsustada.
Iseseisev otsustuspädevus tuli, et minna
  • Foto: Pixabay
Pärast pinevaid arutelusid ja ilmekaid näiteid jõuti valitsuses üksmeelele töötajate iseseisvuses, õigemini selle puudumises. Vananeva elanikkonnaga riigis nagu Eesti pärineb suur osa tööjõust nõukogude perioodist. Iseenesest pole selles midagi halba, nõukogude perioodi kaader on ontlik, tugeva tervisega ja rabab tööd teha nagu loom. Küll aga on sel loomal peas silmaklapid, mis takistavad tal laia pildi nägemist, ja mingit iseseisvust sealt loota ei maksa. Nõukogude inimene teeb meelsasti, mida talle öeldakse, ent satub kergesti ärevusse, kui peab äkitselt oma peaga mõtlema hakkama. Pole ta ju harjunud, et tema arvamust küsitakse, otsused on alati tulnud ülevalt poolt ja kuuluvad vaidlematult täitmisele.
Teab mis iseseisvat otsustusvõimet pole loota ka viimasel kolmel kümnendil ilmavalgust näinud tööjõult. Nende eest on alati ema otsuseid teinud, õieti teinud ka kõike muud. Teenindavas sektoris, eriti toitlustuses, neid rakendada ei saa, kuna neil on keeruline lõigata saiagi lahti ilma end vigastamata, kuivõrd kauplustes on müügil vaid viilutatud sai või on ema selle varem ära viilutanud. Samuti satuvad nad segadusse, kui peavad nt muna keetma, ent puudub munakell. Võrdlemisi keeruline on neil ka iseseisvalt töökohale jõuda, kuna kuni ülikooli lõpuni tegeles igapäevase logistikaga samuti ema. Selle kontingendi puhul võiks olla alternatiivseks võimaluseks palgatagi nad tööle koos emadega, kellega siis iseseisvas otsustuspädevuses kokku leppida – ema saab kaalukad otsused ise vastu võtta.
Samas on seda mõnel pool katsetatud ja on selgunud, et emad kipuvad otsuseid tegema siiski põhjendamatult oma laste kasuks. Ühe suurettevõtte juhi sõnul on ta korduvalt pidanud lahendama olukordi, kus töötaja tuleb pärast kahenädalast n-ö levist väljas olekut tööle ema kirjutatud tõendiga "Puudus tervislikel põhjustel". Samuti on teada juhtumitest, kus aktiivne ema on töötaja eest kogu töö ära teinud, viimane lebab aga samal ajal kodus voodis ja vaatab Netflixist sarju, kuna ema sõnul ta ongi selline õrnake ning liiga suur töökoormus muudab ta pahuraks ja viib kergesti stressi.

Viimased uudised

Saated
  • 29.09.26, 16:28
Kas värbasime vale inimese või juhtisime õigesti valitud inimese minema?
Arvamused
  • 29.09.26, 10:00
Kui töötajal pole aega tööd teha, pole talle ka palka vaja
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Saated
  • 29.09.26, 09:45
Juht peab arvestama inimeste erinevustega või tuba jääb tühjaks
Uudised
  • 29.09.26, 09:26
Käibedeklaratsioon kaob ajaloo prügikasti: 2027. aastast arvutab maksuamet maksud ise
  • ST
Sisuturundus
  • 29.09.26, 09:00
Idufirmadest Kihnu külalistemajadeni: e-Selver teenindab ärikliente üle Eesti
Uudised
  • 28.09.26, 11:49
Üle 10 miljoni euro kahju: petturid ei häki süsteeme, vaid manipuleerivad töötajaid
Ettevõtjad kaotasid mullu maksekorralduspettustega üle 10 miljoni euro!
Uudised
  • 28.09.26, 10:30
Hea juht ei pea hiromant olema
Arvamused
  • 28.09.26, 09:45
Su parim töötaja võib olla nähtamatu ja see maksab ettevõttele kätte
Ära karda, et su parim töötaja saab liiga nähtavaks. Karda, et ta jääb sinu juures nähtamatuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele