Autor: Aira Tammemäe, konverentsi "Meelerahu 2023" programmijuht • 29. november 2023

Sa tuled Meelerahu konverentsile rääkima emotsioonidest ja seda Lisa Feldman Barretti teaduslike uurimuste ainetel. Mis on tema käsitlustes sinu enda jaoks kõige üllatavam emotsioonide teemaga seoses?

Aastakümneid tagasi nägin nii sportlase kui ka näitlejana tõsist vaeva, et oma tulemuslikkust pärssivale ärevusele päitsed pähe panna. Kogesin korduvalt, kuidas ärevus ja hirm võisid täielikult nullida kogu minu pikaaegse ettevalmistuse konkreetseks võistluseks või etenduseks. Teadmamehe Gunnar Aarma ja maailmakuulsa psühholoogi Mihály Csíkszentmihályi õpetused aitasid mul küll aegajalt kogeda imelist voo seisundit, aga selle seisundi kujunemine tundus olevat pigem juhuslikku laadi.

Lisa Barretti uuringutega tutvumine lõi pildi klaariks – korraga sain aru, kuidas voo seisund tekib ja mis on minu kontrolli all. See oli nagu puuduva ja kaua otsitud pusletüki leidmine. Küsimus ei olnud pelgalt oskuses oma ärevust põnevuseks transformeerida. Taipasin, kuidas ma iga päev, iga tund ja iga hetk oma (emotsionaalset) reaalsust loon ning kuidas minu keha ja mõistus selle protsessi sees geniaalselt koostööd teevad. Seega kõnetas mind kõige enam Barretti hüpotees ja tõestus, et oleme ise oma emotsioonide loojad, oma reaalsuse arhitektid ehk täievolilised vastutajad.

Ma tean, et sinu eestvedamisel ilmub Baretti raamat peagi ka eestikeelsena. Oled ka öelnud, et see raamat muudab totaalselt arusaama inimesest kui ratsionaalsest olendist. Mida selle all mõtled?

Jah, Barretti raamat ilmub eestikeelsena 2024. aasta kevadel ja julgen sellele noorte seas suurt populaarsust ennustada. Vanemale põlvkonnale on see paras proovikivi, sest paneb küsimärgi alla hulga meie kultuuri juurdunud tõekspidamisi – teiste seas Lääne majandusteooria aluseks oleva homo economicus'e ehk ratsionaalse mõtleja olemasolu. Seda lühidalt lahti seletada ei olegi nii lihtne, aga teen proovi.

Barrett ütleb, et aju põhifunktsioon on keha energiavajaduse eelarvestamine, et hoida inimene elus ja terve. See eelarvestus tugineb ennustusel, mille aluseks on omakorda interotseptsioon ehk sisetundlikkus ja afekt ehk üldine rahulolu või rahulolematuse tunnetus. Nii nagu ettevõttel on finantsosakond, mis jälgib hoiuseid ja väljamakseid ning liigutab raha kontode vahel, et üldine eelarve püsiks tasakaalus, nii teeb seda ka meie aju. Kui keha eelarve on tasakaalust väljas, siis ajendab afekt aju selgitusi otsima. Aju kasutab selleks varasemaid kogemusi ehk seda, mida nimetame alateadvuseks.

Võime küll arvata, et oleme ratsionaalsed olendid, kaaludes otsustamiseks plusse ja miinuseid, kuid Barretti väitel muudab meie ajukoore ülesehitus selle ebausutavaks väljamõeldiseks. See ülesehitus tingib keha eelarve jälgimise prioriteetsuse. Seetõttu on afekt juhiistmel ja ratsionaalsus on reisija. Pole tähtis, kas valime kahe suupiste, kahe tööpakkumise, kahe investeeringu või elu ja surma vahel – meie igapäevaseid otsuseid juhib afekt, mis tugineb varasemal kogemusel, mille kujunemine on jõuliselt mõjutatud kultuurikontekstist.

Kultuurilise nähtusena on emotsioon sotsiaalse reaalsuse konstruktsioon (nagu rahvus, raha, staatus jne) ning sellest ei saa üle ratsionaalse mõtlemise abil, sisetundlikkus ja afekt on igasse hetke sisse projekteeritud. Ilmekas näide on 2008. aasta finantskriis. Mõne hetkega muutus hüpoteeklaenude kogum – mis ise on sotsiaalse reaalsuse konstruktsioon – väärtuslikust väärtusetuks, paisates miljonid inimesi majanduslikku hävingusse. Mitte miski objektiivne bioloogias ega füüsikas ei põhjustanud seda. See oli vaid üks kollektiivne ja laastav kujutlusmuutus. Sarnane Andy Warholi maali "200 ühe dollarist rahatähte" hinnamuutusega – 1990. aastal maksis see 300 000 dollarit ja 2013. juba 43,8 miljonit. Nii palju siis ratsionaalsusest.

Millist rolli mängivad emotsioonid meie vaimses tervises laiemalt? Mida me võiksime endas põhjalikumalt uurida?

Kuna ükski otsus ega tegevus ei saa olla vaba sisetundlikkuse ja afekti mõjust, siis praegune kehaline tunne on aluseks sellele, mida tulevikus tunneme ja teeme. See on elegantselt orkestreeritud, isetäituv ennustus ja samas suurepärane võimalus oma tuleviku muutmiseks eeldusi luua. Kui soovime tulevikus olla ratsionaalsemad või tervemad, siis soovmõtlemisest ei piisa – vaja on teha süsteemset, sihikindlat ja järjepidevat tööd iseendaga ja ümbritseva keskkonnaga.

Emotsioonidel on otsene mõju meie vaimsele, sotsiaalsele ja füüsilisele tervisele. Et emotsioonide mõju mõista, on vaja aru saada, kuidas need tekivad. Barrett väidab, et Iga ajupiirkond, mida seni arvati olevat emotsioonide „kodu“, on tegelikult seotud keha eelarvestusega. Seega need piirkonnad ei reageeri emotsiooniga vaid ennustavad keha eelarve reguleerimisvajadust. Nad annavad ennustusi nähtu, kuuldu, mõeldu, mälestuste, kujutluste ja ka emotsioonide kohta. Barrett väidab, et emotsionaalse ajupiirkonna idee on illusioon, mis on põhjustatud iganenud usust reaktiivsesse ajusse. Neuroteadlased mõistavad seda täna, kuid sõnum pole jõudnud paljude psühholoogide, psühhiaatrite, sotsioloogide, majandusteadlaste ja teisteni, kes uurivad emotsioone.

Barrettil on tervise eest hoolitsemiseks väga lihtsad soovitused – olla optimistlik, magada piisavalt, süüa tervislikku toitu, olla kehaliselt aktiivne ning õppida pidevalt ja süsteemselt uusi asju. See kõik hoiab keha eelarvestuse tasakaalus ning selles seisundis oleme võimelised looma järjest tasakaalukamat ja tervislikumat (tuleviku) kogemust.

VEEL JÕUAD!

1. detsembril konverentsil „Meelerahu 2023“ teeb Aivar Haller Lisa Feldman Barretti uuringutele tugineva ettekande „Kuidas emotsioone luuakse?“. Vaata konverentsi programm üle SIIN. Viimane võimalus soetada veebipiletit!

PANE TÄHELE: konverents on järelvaadatav kuni 2. jaanuarini 2024.

Link: https://pood.aripaev.ee/konverentsid-meelerahu-2023