Tehisintellekti teadlik kasutamine Eesti ettevõtetes vajab veel arendamist

Veerand Eesti inimestest kaalub või on varem kaalunud programmeerimise õppimist ning 11% on seda juba teinud, selgub //kood tellitud Norstati uuringust. Koguni 63% inimestest usub sama uuringu järgi aga, et tehisintellekt on võtnud või võtab tulevikus programmeerijate töö ära.

Ajal, mil tarbimine muutub isiklikumaks ja teadlikumaks, maailmas, kus üks negatiivne kliendikogemus võib hetkega hävitada lojaalsuse, on vajalik teenindustiimidesse uut mõtteviisi, usub koolitaja Urmas Kõiv.

Maailmas müüdi 2024. aastal ligi 200 000 professionaalset teenindusrobotit, mis tähistab aastaga 9% kasvu, selgub Rahvusvahelise Robootikaföderatsiooni (IFR) iga-aastasest raportis. Nõudlust kasvatavad tööjõupuudus, vananev rahvastik ja paindlikumad ärimudelid nagu robotite rentimise teenus.

Logistikasektori kasvav automatiseerimine ja robotiseerimine muudavad töövõimalusi, näiteks leiavad naised nüüd rohkem tööd ladudes, selgus Äripäeva raadio saates “Logistikauudised eetris”.

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.