Üldoskuste arendamine on professionaalse tööelu osa
Töötajate üldoskuste ajakohasena hoidmine toetab nii iga üksiku inimese kui ka kogu organisatsiooni arengut, kinnitavad personalispetsialistid ettevõtetest, kus töötajate oskuste arendamisega süsteemselt tegeletakse.
Roheteemad, tehnoloogia ja uued ootused kujundavad kiiresti tööturgu. Personalijuhtide ülesanne on valmistada töötajad ette oskuste kombinatsiooniks, mis tagab nii ettevõtte konkurentsivõime kui töötaja kestliku arengu.
Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengite ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.
Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest, selgus arutelust, mis peeti majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast”.
Eesti kutsestandardite koostamise juhendi kohaselt tähendab kompetents teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumit, mida on vaja tööülesannete edukaks täitmiseks. Kompetents võib sisaldada isikuomaduste komplekti, mis motiveerib töötajat saavutama erakordset sooritust ja hõlmata tema enesehinnangu või sotsiaalse rolli osi, mida ta rakendab oma töös.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.