Üldoskuste arendamine on professionaalse tööelu osa
Töötajate üldoskuste ajakohasena hoidmine toetab nii iga üksiku inimese kui ka kogu organisatsiooni arengut, kinnitavad personalispetsialistid ettevõtetest, kus töötajate oskuste arendamisega süsteemselt tegeletakse.
Roheteemad, tehnoloogia ja uued ootused kujundavad kiiresti tööturgu. Personalijuhtide ülesanne on valmistada töötajad ette oskuste kombinatsiooniks, mis tagab nii ettevõtte konkurentsivõime kui töötaja kestliku arengu.
Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengite ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.
Eesti majanduse järgmine kasvutsükkel ei sünni odavast tööjõust, vaid teadlikest oskustest ja nende targast rakendamisest, selgus arutelust, mis peeti majandusvisiooni konverentsil “Võidujooks tuleviku pärast”.
Eesti kutsestandardite koostamise juhendi kohaselt tähendab kompetents teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumit, mida on vaja tööülesannete edukaks täitmiseks. Kompetents võib sisaldada isikuomaduste komplekti, mis motiveerib töötajat saavutama erakordset sooritust ja hõlmata tema enesehinnangu või sotsiaalse rolli osi, mida ta rakendab oma töös.
Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.