Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse tugiteenuste valdkonna juht Kärt Kinnas
Foto: Marje Kärner
Mis juhtub siis, kui kriisis kaob juhtkond korraga pildilt? Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse tugiteenuste valdkonna juht Kärt Kinnas kirjeldab, kuidas lauaõppus viis nende personalitiimi olukorda, kus tuli tegutseda omapäi ja testida kriisivalmiduse tegelikke piire.
Siseturvalisuse tagamisel ja elutähtsate teenuste toimimisel loeb iga sekund ning seetõttu ei saa kriisivalmidus jääda üksnes paberile. SMITi kogemus näitab, kuidas ettevalmistus, rollide selgus ja regulaarne testimine määravad ära, kas organisatsioon suudab kriisis toimida või mitte.
Eesti personalijuhid on lõhestunud küsimuses, kas kriisidest tuleks töötajatega rääkida juba enne nende puhkemist või alles siis, kui olukord on käes. Kui ühed usuvad, et varajane selgitamine vähendab paanikat, siis teised hoiatavad, et hüpoteetiliste ohtude esiletoomine võib töötajates hoopis ärevust kasvatada.
Ründedrooni ohuteavitus, elektrikatkestus, küberrünnak, tõrge tarneahelas ... Kas kriisiks valmistumine ja sellest rääkimine peab toimuma enne kriisi või tuleks ärevuse tekitamist töökohal vältida, sel teemal rääkis Eesti Raudtee juhistest firma personalijuht Merike Jaamul.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.