600 kandidaati kümnele kohale: tööandjad peavad mõtlema praktikast laiemalt

Praktika aitab lisaks erialastele oskustele mõista ka seda, milline töökoht, tööandja ja töökeskkond sulle päriselt sobivad, ütleb tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kutsehariduse kategoorias parima praktikandi tiitli võitnud Hannes Elder-Võsu.

Koolidel ei ole tööstusele pakkuda nii palju noori, nagu ettevõtted vajavad, ja värbamisega tuleb alustada varakult, räägivad Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran.

Tööjõupuuduse ajal räägitakse palju sellest, kuidas noori tööturuks ette valmistada, kuid vähem sellest, mida saavad teha tööandjad. Swedbanki värbamisjuht Anette Kink toob välja, miks sisuline praktikaprogramm on ettevõtte jaoks investeering, mis aitab leida talente, arendada juhte ja saada organisatsioonile värske pilgu.

Praktikaga seotud probleemid tekivad sageli puudulikust ettevalmistusest või sellest, kui olulised asjad on jäänud omavahel läbi rääkimata. Kui praktika on põhjalikult läbi mõeldud, siis suure tõenäosusega probleeme ei teki.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.