Enamik inimesi käib tööl selleks, et äraelamiseks raha teenida. Osadel on õnn töö kaudu maailma muuta ja ehk isegi võtta tööd kui hobi. Töö mõtestatusele mõeldakse üha rohkem, kuid kas me mõtleme sama palju ka puhkamisele, kirjutab Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

- Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. Foto: Eiko Kink
Tervishoiusüsteemis töötavad valdavalt empaatilised inimesed. COVID-19 pandeemia ajal nägime korduvalt kokkukukkumise äärel olevaid tervishoiutöötajaid, kes korrutasid endale, et haiglapalatis olijal on veel halvem, ja läksid uuesti valvesse. Kriisi ajal on see mõistetav, kuid miskipärast näeme selliseid töötajaid tänaseni, kirjutab arvamusloos Eesi Õdede Liidu president Anneli Kannus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild selgitab põhipuhkuse aegumist hiljutise Euroopa Kohtu otsuse valguses.
Riigiametnike puhkuse lühendamine erasektoriga sarnaseks võimaldab teha vajalikud laskemoona ja relvahanked ilma, et sellel eesmärgil peaks makse tõstma. 35 päeva kestev puhkus on liigne luksus, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja, Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Rahandusministeeriumi ametnikud teavad, kuidas puhata tükk maad kauem kui need, kes erafirmas leiba teenivad. Puhkepäevade arv jääb seejuures samaks, kirjutas Äripäev.
Sügise saabudes viibime õues üha vähem. Ometi teame, et looduses liikumine on kõige lihtsam ja soodsam viis oma tervist hoida, räägib psühholoog ja Tervise Arengu Instituudi, tööinspektsiooni ja töötukassa koostööpartner tervisedenduses Taimi Elenurm.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.