Kuidas võita edasilükkamist, võtta vastutus ja hakata oma harjumusi muutma, neile küsimustele otsime vastust seekordses Äripäeva raadio saates „Juhtimislabor”.

- Menüü tervislikumaks muutmine on tihti soov, mida ei õnnestu ellu viia.
- Foto: Panthermedia/Scanpix
Saates uurime, miks me asju pidevalt edasi lükkame ja alles viimasel hetkel tegutsema hakkame. Samuti tuleb juttu sellest, kas rööpräheldes saab muudatusi ellu viia ja mida teha siis, kui oled uue harjumuse juurutamise keskel, aga tahaks veidi järele anda.
Stuudios on psühholoogiadoktor ja koolitaja Eva-Maria Kangro ja saadet juhib Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller.
Hea teada!
Juhtimisnõustaja
Eva-Maria Kangro astub üles
Juhtimislaboris, mis toimub 27. mail!
Võit edasilükkamise ees
Olgu tegemist tervise, suhete, tööelu või muuga – harjumused on visad. Seda isegi siis, kui muudatus või kohene asjade käsile võtmine tõotab mugavamat ja ladusamat minekut. Mis inimese peas õigupoolest toimub ja kuidas tõketest kavalalt üle saada? Tundes edasilükkamise psühholoogilist mehhanismi, on võimalik ka oma käitumist meeldivalt ja tulemuslikult juhtida. Eva-Maria jagab teaduspõhiseid nippe, mille abil muudatuste elluviimist hõlbustada ja agadest pääseda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”