Erkki Keldo: palgadirektiiv lööks valusalt väikefirmasid
"Alates juba kahekümne töötajaga ettevõtetest peaksid kõik tegema kirjaliku palgastruktuuri, kus nad peavad suutma võrrelda, kuidas näevad välja erinevad töökohad," rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo Äripäeva raadios.
Alles eile hommikul saabus info, et Eesti otsustas palgadirektiivi jõustumise edasi lükata, kuid juba õhtul teatas ministteerium, et osa selle nõudeid tuuakse sisse töölepinguseadusesse.
Poolteist kuud enne tähtaega palgalõhe direktiivi vastuvõtmine tühistada on personaliinimeste ja nende kuudepikkuse töö suhtes ebaõiglane, kirjutab Äripäeva personalijuht Sigrid Veskioja.
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.
Valitsuse soov direktiiv edasi lükata annab ettevõtetele ajavaru, kuid ei võta ära kohustusi. Juristi hinnangul tuleb tahes tahtmata valmis olla hetkeks, kui nõuded lõpuks jõustuvad.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.