Keldo tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku lükata palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumine kahe aasta võrra edasi ning tõsta rakendumise piirmäär 20 töötajalt 50ni, et säästa ettevõtjaid liigsest bürokraatiast. Seniks paneb Eesti direktiivi ülevõtmise pausile, teatas ministeerium neljapäeval.
Seotud lood
Alles eile hommikul saabus info, et Eesti otsustas palgadirektiivi jõustumise edasi lükata, kuid juba õhtul teatas ministteerium, et osa selle nõudeid tuuakse sisse töölepinguseadusesse.
Poolteist kuud enne tähtaega palgalõhe direktiivi vastuvõtmine tühistada on personaliinimeste ja nende kuudepikkuse töö suhtes ebaõiglane, kirjutab Äripäeva personalijuht Sigrid Veskioja.
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.
Valitsuse soov direktiiv edasi lükata annab ettevõtetele ajavaru, kuid ei võta ära kohustusi. Juristi hinnangul tuleb tahes tahtmata valmis olla hetkeks, kui nõuded lõpuks jõustuvad.
Meist igaüks on olnud koosolekul, kus slaidid vahetuvad, inimesed istuvad ümber laua, aga mõtted ei liigu. Midagi justkui toimub, kuid info kohale ei jõua. Sageli pole küsimus selles, mida tehakse, vaid kus seda tehakse – keskkond mõjutab meid rohkem, kui tunnistada tahame.
Enimloetud
4
Kuidas töövaidlust vältida
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele