Kannapööre palgapoliitikas: edasi lükatud direktiiv jõuab seadusesse tagaukse kaudu

Alles eile hommikul saabus info, et Eesti otsustas palgadirektiivi jõustumise edasi lükata, kuid juba õhtul teatas ministteerium, et osa selle nõudeid tuuakse sisse töölepinguseadusesse.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kuidas mõjutab uus töölepinguseaduse muudatus ettevõtjaid ja nende värbamisprotsessi;
  • millised on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo seisukohad uute reeglite kohta;
  • miks Eesti Tööandjate Keskliit toetab direktiivi edasilükkamist ja mida nad kardavad;
  • kuidas kommentaaris võrdsustab Bolt'i tasustamise juht Evert Kraav Eesti olukorda teiste Euroopa riikidega.
Bolti tasustamise juhi Evert Kraavi sõnul on sisuliselt siiski tegemist direktiivi osalise rakendamisega.
  • Bolti tasustamise juhi Evert Kraavi sõnul on sisuliselt siiski tegemist direktiivi osalise rakendamisega.
  • Foto: Personaliuudised ja Gemini
Valitsus tegi neljapäevasel kabinetiarutelul poliitilise otsuse täpsustada töölepinguseadust ning tugevdada põhimõtet, et võrdse töö eest tuleb maksta võrdset palka. Otsus tuleb vahetult pärast seda, kui Eesti teatas soovist Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumine kahe aasta võrra edasi lükata ja selle sisu muuta.

Seotud lood

Uudised
  • 16.04.26, 10:55
Eesti pöörab palgadirektiivile selja ja taotleb selle muutmist
Valitsuse soov direktiiv edasi lükata annab ettevõtetele ajavaru, kuid ei võta ära kohustusi. Juristi hinnangul tuleb tahes tahtmata valmis olla hetkeks, kui nõuded lõpuks jõustuvad.
Uudised
  • 14.04.26, 08:15
Kahe rajaga palgaläbipaistvus: kontsernid jagunevad tegutsejateks ja ootajateks
Eestis võivad ettevõtted peagi hakata palgavahemikke avaldama, samal ajal kui osa Euroopa riike – eesotsas Rootsiga – pidurdab tempot. See sunnib rahvusvahelisi kontserne tegutsema kahel rajal korraga.
Saated
  • 14.04.26, 15:45
60 päeva palgapeituse lõpuni?
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 10:16
Riigikaitse tugevus algab tööandjatest, kes oma reservväelasi toetavad ja tunnustavad
Eesti riigikaitse ei tugine ainult kaitseväele, vaid meie kõigi valmisolekule panustada riigi julgeolekusse ühiselt. Selles on eriti tähtis roll kanda reservväelastel, kelle oskused ja valmisolek sõltuvad omakorda sellest, kas neil on võimalik osaleda õppekogunemistel teadmisega, et töökoht ja sissetulek on kaitstud. Just sel põhjusel tunnustab kaitseministeerium neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad reservväelasi sisuliselt ja järjepidevalt, märgisega “Riigikaitsjate toetaja”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele