28. august 2018

Töönaljade kategoorias on videod milleeniumilaste tööellu tulekust juba mitu aastat köitnud tähelepanu. Neis visatakse nalja noorte enesekehtestamise, puuduva tööharjumuse, eluvõõruse, pealiskaudsuse, suhtlemisoskuse üle. Sellest põlvkonnast saab kohe meie tööturul väga oluline osa- tänaseks on osad neist jõudnud võimaluse ja väljakutseni juhtida projekte, osakondi ja ettevõtteid.

Mida soovib haridusega milleeniuminoor, kui arutleb töökoha valiku üle? Toon teieni mõtted, mida kuulen „lumehelbekesteks“ kutsutute endi käest tööga seotud vestlustel.

Optimeerimine

Teha rohkem vähemate liigutuste- ning inimestega. Eesmärkide püstitamise järgne isereguleeruv projektijuhtimine vastavalt meeskonnas kokkulepitud tähtaegadele, vajaduspõhised välk-koosolekud, sisseostetavad pisi- ja eriteenused, nutividinad ja võimalus süvenemist nõudvat tööd kodus teha on neile efektiivsuse saavutamisel oluline. Nende usku kuulub tõdemus, et alati ei olegi vaja juhti, kes suunaks töötajate samme, pigem juhti, kes koordineerib, arendab, vajadusel toetab.

Optimeerimise alla käib ka selle generatsiooni oskus jagada ambitsiooni vastavalt era- ja tööelu vahel valitsevale tasakaalule, vastavalt kohustustele ja vajadustele. Nad ei pruugi tahta pakutavat juhtrolli, kui see ei sobi hetkel nende eluplaani. Nad ei ühine projektimeeskonnaga vaid pigem puhkavad, kui pakutav töö ei ole köitev.

Töö- ja eraelu ühildamine

Millenniaalid eeldavad paindlikkust tööajas ja nihutavad piire selle osas, mis on „sobilik“. Lastehoid, lemmikloom töökohal, lebotuba, spordirada suurtes kontorihoones on heaks näiteks. Kellaajaline töötamine osadel töökohtadel ainuvõimalik, kuid võimalusel vabadus oma tööaja üle otsustamisel ning usaldamine selle kasutamisel annab milleeniuminoorele tunde toetatud ja tasakaalustatud arenguvõimalusest mitmel rindel.

Muutused organisatsioonikultuuris

Y-generatsioon on sageli valmis võtma sotsiaalse vastutuse rolli ühiskonna paremaks loomise eest. Heategevus ühiskonna nõrgema osa heaks, kaastegevus ühiskondlikku arengut toetavatel sündmustel või firmaüritus, läbi mille suunata kasvõi klientide tähelepanu olulisele probleemile ja selle lahendamisele on neile südamelähedane.

Madal juhtimishierarhia ja pehme suhtlusstiil

Millenniaalide põlvkond on saanud hariduse ajal, mil koostööoskusi ning häid suhteid hinnati kõrgelt. Nii sobib neile enamasti demokraatlik juhtimisstiil lamedas organisatsioonistruktuuris, mis tegutseb selgete eesmärkide nimel. Nad soovivad, et nende töökaaslased ja alluvad jagaks sarnaseid väärtusi, et neil oleks võimalus anda panus ühiskonna arengusse ka läbi tööelu ning teavad, et hea ja tööeluks vajaliku loova sisekliima nimel tuleb pingutada kogu meeskonnal.

Brändi-tundlikkus

Milleeniumipõlvkond on üles kasvanud sotsiaalmeedia lummuses. Nad mõistavad nii persooni brändingu kui tööandja brändingu selget rolli endale sobivaima töökoha leidmisel ja ka hiljem uute töötajate kaasamisel.

Milleeniumilastest on saamas oluline osa tööturul ja ühiskonda panustajad. Nende siiras vajadus ettevõtete sihtide ning tegevuste läbipaistvuse ning mõttekuse osas, osav jagamismajanduse kasutamine nii töö- kui eraelus, nutika ettevõtluse arendamine ja püüdlemine tasakaalu poole kõigis eluvaldkondades sillutab teed uutele efektiivsetele ettevõtetele. Neile, kus lisaks numbritepõhiste tulemuste nimel töötamisele on oluline osalejate tööõnn, sotsiaalne vastutustunne ning seeläbi ka ühiskonna areng.