Töökultuur, kus ei puhata, toodab läbipõlemist ja lahkumisi

Töötajate läbipõlemisel ja kõrgel stressitasemel on ülisuur mõju nii Eesti riigi eelarvele kui ka Eesti ühiskonnale laiemalt.

Kuigi ligi 80% ettevõtte tulemuslikkusest sõltub inimeste energia tasemest, juhitakse tööelu endiselt nagu masinaparki – mõõtes tunde, mitte jõudlust.

Kui inimene põleb läbi, kellel on vastutus? Temal endal? Tööandjal? Juhil?

Kui ettevõte ei saavuta soovitud tulemusi ja meeskond on pinges, pööratakse pilk enamasti esimesena organisatsiooni protsesside ja strateegiate poole. Sealjuures jääb juhtiva inimese närvisüsteemi seisund sageli tahaplaanile. Samas määrab just see nähtamatu tasand sageli, kas organisatsioonis valitseb koostöö, usaldus ja loovus või pinged, hirm ja kuhjuv läbipõlemine, kirjutab juhtimise mentor Eve Krautmann.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.