Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 15. oktoober 2019

Oktoobri alguses viis CV-Online läbi järjekordse küsitluse 200 Eesti tööandja ja 859 tööealise elaniku vahel, et selgitada välja, kui oluline on inimeste jaoks palga näitamine tööpakkumiste juures ning mis on need põhjused, miks kolmveerand tööandjatest seda teha ei soovi.

Paljud tööandjad loodavad, et palga mitte näitamine tõmbab ligi kõrgema motivatsiooniga inimesi ja samas kardavad nad, et palka avaldades tullakse nende juurde tööle pelgalt palga pärast. “Samas on täpselt vastupidist öelnud need tööandjad, kes on palgasuuruse avalikustanud. Nad kinnitavad, et tänu sellele kandideeris märgatavalt rohkem sobivaid kandidaate ja ära jäi palju tühja tööd,” kinnitas CV-Online turundusjuht Viires.

Ootused vastavusse pakutavaga

Küsitluse järgi 50% tööandjatest ei soovi palgatingimusi tööpakkumise juures avalikustada, 22% on seda teinud mõnikord ja 28% on seda teinud alati. Nende vastustest selgus, et häid spetsialiste on raske leida ja nii nagu ikka turul, leitakse sobiv palganumber sageli läbirääkimiste teel.

Eraldi mainiti seda, et IT sektoris on palgateema üsna tundlik küsimus, sest annab konkurentidele võimaluse töötasusid võrrelda. Ka võib väheste kogemustega kandidaatidele turul pakutav palgatase anda vale indikatsiooni. Seda on CV-Online spetsialistid tõdenud ka värbamisprotsesside käigus, et IT valdkonnas käib palk juba kogemustest ees ehk sageli küsitakse endale tippspetsialisti palgatingimused oskamata tööd ennast tehagi.

Siiski mitmed vastanud organisatsioonid tõdesid, et sellel hetkel, kui nad otsustasid palga töökuulutuses avalikustada, hakkasid nad saama märgatavalt enam sobilikke kandidaate. “Kuna palgatasemed on justkui salastatud info turul, siis inimeste ootused vestlustele minekul on sageli kõrgemad, kui reaalsed võimalused tööandja poolt. Mõistlik oleks siis sellisel juhul tühja tööd vältida ja öelda juba töökuulutuses välja inimeste valikut oluliselt määrav tegur,” selgitas Viires.

Tema sõnul uurisid nad tööandjate käest ka seda, kui paljudel on otsitava inimese palgatingimused juba ette teada ja kui paljudel kujuneb see kandideerimisprotsessi käigus. “Ainult 20% vastanutest ütles, et neil on palgatingimused ette teada ja need olid enamast lihtsamad ametikohad, kus on selgelt välja kujunenud palk, näiteks teeninduse ja tootmissektoris. 48% vastanutest ütles, et neil on suures plaanis palgatingimused teada, kuid on valmis ka läbi rääkima ja vajadusel vastu tulema,” ütles Viires. “Kõigest kolm protsenti vastanutest ütlesid, et nad maksavad seda palka, mida inimene küsib.”

Piirid paika

Põhjused, miks tööandjad on pigem vastu palga avalikustamisele töökuulutuses on tegelikkuses igati põhjendatud. Sageli on müügipersonali palgasüsteem mitmeosaline, koosnedes põhipalgast ja boonuspalgast. Viimane aga sõltub inimese enda sooritusest ja pingutusest ning on keeruline täpset vahemikku välja öelda. “Ka on CV-Online saanud tagasisidet, et palgavahemik 800-3500€ töökuulutuse juures pole eriti veenev ja ei tekita turvatunnet tööotsijate hulgas,” tõi Viires välja ebakõlasid.

Teise suure põhjusena tõid juhid välja, miks nad pelgavad palka avaldada, kuna olemasolevad töötajad saavad sageli vähem palka kui uued värvatavad. Paljudes organisatsioonides ei vaadata palgatingimusi igal aastal üle ja pole haruldane, et inimestel on palk püsinud sama viis kuni kümme aastat järjest.

Tööandjate kolmas suur hirm on, et palga avalikustamine võib tuua inimesi kandideerima ainult seetõttu, et lubatav töötasu sobib neile, ilma et neil oleks olemas reaalne motivatsioon töötada pakutaval ametikohal või ettevõttes. Samuti annab see konkurentidele hea ülevaate turu palgatasemest ning võimaldab seetõttu teiste ettevõttete inimesi "üle osta".

“Palga mittenäitamisega jäetakse endale sageli võimalus võtta hädapäraselt tööle madalama kvalifikatsiooniga töötaja ja samuti vastupidi, maksta kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidele vajadusel rohkem, kui esiti planeeritud,” vahendas Viires tööandjate personalivärbamise poliitikat.

Need organisatsioonid, kes on alati või mõnikord töökuulutuses palgatingimused avalikustanud, on öelnud, et 36% juhtudest jääbki palk selliseks nagu on välja lubatud ja inimene asub tööle nendel tingimustel, mis tööpakkumises algselt kirjas. Seevastu 20% vastanutest on märkinud, et enamasti ikka tingimused muutuvad kandidaadi kasuks vestluse käigus ja pigem ollakse seda meelt, et kui tugev kandidaat asub ettevõttega läbirääkimisi pidama, siis teda saadab pigem edu, kui kaotusseis.

„Olukorras, kus tööandjad kurdavad kandidaatide puuduse üle, uurisime ka seda, kui mitu protsenti peaks kandidaatide arv suurenema, et Eesti tööandja oleksid nõus siiski palgatingimusi avalikustama. Sellele küsimusele soovis vastata vaid 50% küsitluses osalenud tööandjatest ja tundub, et siin pole väga palju ruumi paindlikule lahendusele. Ehk on tööandjaid, kes on palga avalikustamise poolt ja neid, kes on kategooriliselt vastu,“ selgitas Viires. „Siiski oli 18% valmis palganumbrit näitama, kui kandidaatide arv kasvaks 50%, ülejäänud protsentiilid jäid üsna tagasihoidlikuks.“

Palk sunnib liikuma

Viires märkis, et ainult 20% värbajatest soovib, et Eestis peaks seaduslikult olema nõutud palgaga töökuulutuste avaldamine. Seevastu 70% tööandjatest peab palga avalikustamist töökuulutuse juures ebavajalikuks. „Samal ajal küsisime palgaga seotud küsimusi 859 eraisiku käest, kellest 42% on hetkel ka aktiivsed tööotsijad ning saime teada, et kõige olulisem põhjus töökoha vahetamiseks on siiski palk ja seda mainis 76% inimestest. Vastanutest vaid 29% ütlesid, et nad on hetkel oma tööandja poolt pakutava töötasuga rahul,“ selgitas ta.

„Kui küsisime tööotsijatelt, mida saab CV-Online teha kandidaadi jaoks, et inimene oleks tööturul ja tööotsinguis tulemuslikum ja edukam, siis ülekaalukalt sai kõige rohkem klikke valik “avaldama rohkem palgaga tööpakkumisi”. Selle vajaduse tõid välja 68% vastajatest.“ Küsimusele, kui palju mõjutab kandideerimist või tööpakkumisega lähemalt tutvuma palga näitamine tööpakkumise juures, vastas 70% inimestest, et kümne palli skaalal hindavad nad selle olulisust kaheksa kuni kümme palliga.

„Kui Lätis on juba seadusega kehtestatud palgaga tööpakkumiste näitamine, siis arvata on, et peagi on antud nõue ka Eestis. Võim on rahva käes ja kui 70% inimestest soovib näha palka tööpakkumise juures, siis tõenäoliselt see peagi sinna ka tuleb,“ nentis turundusjuht. Tema sõnul võib kergesti juhtuda, et kui palga avalikustamine on seadusega nõutud, siis tööandjad proovivad sellest nõudest välja vingerdada, kuna osade ettevõtjate hirmud ja ebakindlus on nii suured.

„Ei saa unustada, et alati toimub heade inimeste üleostmine või kedagi huvitab töökoha juures peamiselt palk ning alati jagub neid töötajaid, kes tunnevad, et uusi tööle asujaid poputatakse ja väärtustatakse enam kui vanemaid olijaid. Lihtsalt täna teame, et need, kes on palgatingimused avalikustanud, on näinud selle sammu positiivset mõju. Ehk on asi siiski proovimises ja sisekommunikatsioonis ning kandidaatide usaldamises”, kommenteeris kokkuvõtvalt küsitluse tulemusi Viires.