- ST
Riigikaitse tugevus algab tööandjatest, kes oma reservväelasi toetavad ja tunnustavad
Eesti riigikaitse ei tugine ainult kaitseväele, vaid meie kõigi valmisolekule panustada riigi julgeolekusse ühiselt. Selles on eriti tähtis roll kanda reservväelastel, kelle oskused ja valmisolek sõltuvad omakorda sellest, kas neil on võimalik osaleda õppekogunemistel teadmisega, et töökoht ja sissetulek on kaitstud. Just sel põhjusel tunnustab kaitseministeerium neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad reservväelasi sisuliselt ja järjepidevalt, märgisega “Riigikaitsjate toetaja”.
Eesti riigikaitse mudel põhineb reservväel. See tähendab, et tuhanded inimesed ühendavad igapäevaselt oma töö ja riigikaitselise rolli. Õppekogunemised ei ole formaalsus, vaid vajalik osa reservväelaste väljaõppest ja valmisolekust. Selle süsteemi toimimine ei sõltu ainult kaitseväest, vaid ka ühiskonna hoiakutest ja tööandjate mõistmisest, et reservväelane ei ole õppusel töölt eemal põhjuseta, vaid täidab ülesannet, millest sõltub Eesti julgeolek.
“Riigikaitse ei ole ainult riigi või kaitseväe ülesanne. Eesti kaitsevõime tugineb tugevale reservile ning reservväelaste valmisolek sõltub omakorda sellest, kas ühiskond nende panust väärtustab ja toetab,“ ütles kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Margit Gross.
Kui reservväelane peab õppusele mineku eel muretsema oma sissetuleku või töökoha pärast, mõjutab see otseselt kogu Eesti kaitsevõimet. “Tööandja suhtumine võib määrata selle, kui kindlalt inimene saab riigikaitsesse panustada. Kui reservväelane teab, et tema töökoht ja sissetulek on õppuste ajal kaitstud, on tal võimalik keskenduda sellele, milleks teda on välja õpetatud,“ märkis Gross.
Seetõttu ei ole reservväelaste toetamine lihtsalt ilus žest või sümboolne tänuavaldus. See on praktiline panus Eesti riigikaitsesse.
Kuni 25. maini saab SIIN tunnustusele esitada ettevõtte, MTÜ, riigisektori asutuse või muu organisatsiooni, kes oma reservväelasi toetab ja väärtustab.
Riigikaitse toetamine saab alguse praktilistest otsustest
Märgis “Riigikaitsjate toetaja” on mõeldud tunnustama juriidilisi isikuid ja asutusi, kes toetavad riigikaitsjaid silmapaistvalt – võimaldavad osaleda õppekogunemistel, aitavad säilitada sissetulekut ja suhtuvad riigikaitsesse kui ühisesse vastutusse, mitte ebamugavasse kohustusse või panustavad muul moel reservväelaste fondi.
Kõige olulisemaks hindamiskriteeriumiks on reservväelaste sissetuleku säilitamine reservõppekogunemiste ajal. See võib tähendada näiteks töötasu jätkuvat maksmist täies ulatuses, lisatasu maksmist, tasustatud puhkepäevade võimaldamist või õppusel osalemise eest makstava toetuse ja tavapärase palga vahe kompenseerimist.
Lisaks hinnatakse ka muud panust riigikaitse toetamisel. “Üha rohkem tööandjaid mõistab, et riigikaitse toetamine väljendub ka hoiakutes – veteranide väärtustamises, reservväelaste tunnustamises ning selles, kuidas nähakse ajateenistuse kogemust tööturul,“ sõnas Gross, lisades, et tunnustuse eesmärk ei ole ainult tänada neid ettevõtteid, kes juba panustavad, vaid näidata ka laiemalt, et reservväelaste toetamine on Eesti ühiskonnas väärtus, mida märgatakse ja hinnatakse.
Tegu pole vaid sümboolse tänuavaldusega
“Riigikaitsjate toetaja“ märgis ei ole lihtsalt sümboolne tänuavaldus, vaid süsteemne tunnustus, millel on kolm taset – pronks, hõbe ja kuld.
Pronksmärgis tunnustab tööandjaid, kes toetavad reservväelaste osalemist õppekogunemistel ja aitavad säilitada nende sissetulekut.
Hõbetasemel hinnatakse juba laiemat panust riigikaitsjate toetamisel ning erinevate hüvede või lisavõimaluste pakkumist.
Kuldtunnustus antakse organisatsioonidele, kes on oma valdkonnas teistele eeskujuks ning panustavad riigikaitse väärtustamisse järjepidevalt ja nähtavalt.
Tunnustuse võimalikkus ei sõltu ettevõtte suurusest, sest riigikaitse toetamine võib väljenduda väga erineval moel. Sageli näitab just väiksemate ettevõtete valmisolek töötajat õppuste ajal toetada eriti selgelt, kui olulise väärtusena riigikaitset nähakse.
Riigikaitse on meie kõigi asi
Huvi tunnustuse vastu on aasta-aastalt kasvanud. Möödunud aastal tunnustas kaitseministeerium märgisega “Riigikaitsjate toetaja“ kokku 517 Eesti tööandjat. Nende seas oli nii suuri rahvusvahelisi ettevõtteid kui ka väiksemaid organisatsioone väga erinevatest valdkondadest. “See näitab, et arusaam riigikaitsest kui ühisest vastutusest on Eestis järjest tugevam. Riigikaitse tugevus algab inimestest ning sellest, kas ühiskond seisab nende taga ka siis, kui riik neid vajab,“ lisas Gross.
Riigikaitse algab tööandjatest, kes oma inimesi toetavad
“Riigikaitsjate toetaja” tunnustuse pälvinud Coop peab reservväelaste toetamist vastutustundliku tööandja loomulikuks osaks. Ettevõtte hinnangul ei peaks inimesed tegema valikut Eesti riigikaitsesse panustamise ja pere majandusliku kindlustunde vahel, mistõttu säilib reservõppuste ajal Coopis töötavate reservväelaste tavapärane sissetulek ka õppekogunemiste perioodil.
Coopi kommunikatsioonijuht Siiri Liiva ütleb, et sellel on mõju nii praktilises kui ka väärtuspõhises plaanis. “Töötaja tunneb, et tema panust riigikaitsesse hinnatakse ning ettevõtte sees tugevnevad usaldus ja ühtekuuluvustunne. Kuna Coopis töötab ligi 6000 inimest üle Eesti ning hinnanguliselt umbes 10% neist on reservväelased, kaitseliitlased või naiskodukaitsjad, puudutab teema ettevõtet otseselt,” sõnab ta ning lisab, et viimastel aastatel on kasvanud töötajate huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu.
Lisaks reservväelaste toetamisele tööandjana on Coop aastaid panustanud veteranide toetuseks korraldatavasse Sinilillekampaaniasse, loonud enam kui sajas kaupluses võimaluse annetada taaraautomaatide kaudu reservväelaste fondile ning toonud müüki digilaiguga tooteid, mille müügitulust suunatakse osa reservväelaste toetuseks. “Oleme ka võimaldanud kaitseliidul ja reservväelastel kasutada oma ruume õppusteks ning aidanud Coop Panga Kaardiväe programmi kaudu koguda mikroannetusi Eesti kaitsevõime toetuseks,” lisab Liiva.
Ainuüksi taaraautomaatide kaudu annetas esimese aasta jooksul ligi 40 000 inimest üle 50 000 euro reservväelaste ja laste toetuseks, millest 16 000 eurot läks otse reservväelaste fondile. Ettevõtte hinnangul näitab see, et inimesed soovivad panustada siis, kui selleks on loodud lihtne ja igapäevane võimalus.
Ettevõtete roll riigikaitses ei pea tähendama alati suuri või kulukaid samme. “Sageli piisab toetavast suhtumisest, paindlikkusest reservõppuste ajal ja valmisolekust panustada kogukondade vastupidavusse. Eestis, kus riigikaitse tugineb reservväel, on tööandjate mõistev ja toetav suhtumine ettevõtte hinnangul oluline osa kogu riigi kaitsevõimest,” ütleb Coopi kommunikatsioonijuht Siiri Liiva.
Kandidaate tunnustusele “Riigikaitsjate toetaja“ saab esitada kuni 25. maini SIIN. Lisaküsimused e-posti aadressil [email protected].
“Riigikaitsjate toetaja“ tunnustamisüritus toimub 15. juunil kaitseministeeriumis. Üritusest võtavad osa Eesti Vabariigi president Alar Karis, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kaitseväe juhataja Andrus Merilo ning Kaitseliidu ülem Ilmar Tamm.
Enimloetud
1
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Kas teed valikuid lähtuvalt tulevikust või piirangutest?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele