Välismaalaste töötamise õiguste ja probleemide üle arutledes on esmalt vaja selgitada välismaalasi puudutavaid mõisteid, mis omavahel küll haakuvad, ent samas kannavad endas erinevaid mõtteid.
Välismaalaseks, sh välistööjõuks peetakse Välismaalaste seaduse mõttes isikut, kes ei ole Eesti kodanik. Selleks on nii Euroopa Liidu kodanikud kui ka isikud väljastpoolt EL-i.
Renditööjõu alla liigituvad töötajad, keda nende tööandja rendib tasu eest kasutajaettevõtjale ehk klassikaliselt on tegemist kolmnurksuhetega, milles eksisteerivad tööandja, renditav töötaja ja selle töötaja kasutaja ehk kasutajaettevõtja. Töötajate rentimine ei ole piiratud kodaniku staatusega, st rentida võib nii Eesti elanikku kui ka välismaalast.
Renditööjõuna võidakse käsitleda ka hooajatöötajaid, keda võetakse tegema suuremahulisemaid töid olenevalt aastaajast: näiteks suvetöötajad turismisektoris ja samuti meedias sageli mainitud põllumajandustööde tegijad, sh maasikakorjajad. Loetelu, millised tööd loetakse hooajast sõltuvaks tegevusalaks, kehtestatakse igal aastal eraldi seadusandja määrusega.
Osaliselt võivad teatud isikud kuuluda kõikide mõistete alla. Hansavestile esitatud küsimustele vastamisel on siinkohal kasutusel termin renditööjõud nende töötajate puhul, kes on pärit Euroopa Liidu välistest riikidest, kuna nende inimeste tööjõu kasutamisega arvatakse rahvasuus olevat enim probleeme.
Samas, nagu alati, on mündil kaks poolt, kuid sageli leiab kajastamist negatiivsem vaatenurk. Ajakirjanduses laiemalt levinud ja kergelt kallutatud teemaarendused ei kanna alati edasi kõige objektiivsemat infot. Täpsemat teavet on võimalik küsida PPA migratsiooninõustajatelt otse Politsei- ja Piirivalveametist.