Üks vale küsimus ja töövestlusest saab töövaidlus!

Värbamisprotsessis püüavad tööandjad kandidaatide kohta võimalikult palju teada saada, kuid seadus seab selged piirid, milliseid andmeid võib koguda. Kus lõpeb tööandja õigus ja algab kandidaadi privaatsus, selgitavad advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadid.

Eesti ettevõtted rikuvad süsteemselt andmekaitset puudutavaid reegleid, mis peagi võib kaasa tuua sellega seotud trahvisummade suure tõusu.

Kui nn mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted välja jätta, siis eelduslikult ei ole ühtegi ettevõtet, kes ei puutuks oma igapäeva tegevuses kokku uute töötajate värbamisega. Teadlikkus, läbipaistvus, järjepidevus (dokumenteerimine) ja turvalisus võiksid olla iga ettevõtte baasväärtused. Niisamuti moodustub neist andmekaitseline hügieen. Viimane on muutumas järjest olulisemaks mõõdupuuks ihaldusväärsema tööandja kuvandis.

Tehisaru abil loodud süvavõltsingute kuritarvitamise mõju on järjest laiahaardelisem. Kuidas end kaitsta?

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”