- ST
Pidev rahaärevus mõjutab töötajate tulemusi ja rahulolu
Viimasel ajal on jõudnud laiemalt kasutusse terminid rahastress ja rahaärevus – need on tagajärjed olukorrale, kus inimese rahaasjad ei ole korras. Vastandiks võib pidada rahalist heaolu, mis viitab inimese suutlikkusele täita oma finantskohustused üleliigse stressita. Kuidas saab tööandja aidata oma töötajatel rahastressi vältida?
Rahatarkus mõjutab otseselt töötaja heaolu. Isegi, kui tema töötasu on täiesti konkurentsivõimeline, võib probleeme põhjustada oskamatus oma raha targalt kasutada. Finantsheaolu kujunemisel on lisaks teadmistele oluline suhtumine ning oskus teadmisi rakendada. Sageli vajab inimene väikest tõuget, et astuda uute harjumuste kujundamiseks esimene, hirmutav samm. Järjekordselt koolituselt tulles oleme küll inspireeritud ja tulvil teadmisi, kuid tihti ei leia aega, et hakata uusi praktikaid ellu viima. Siin saabki abiks olla tööandja.
Ettevõtja ja investor Triin Hertmann toob välja kolm olulist punkti, mis iseloomustavad rahatarka tööandjat:
1. Ettevõttes pööratakse tähelepanu palgalõhe puudumisele, jätkusuutlikule finantsjuhtimisele ning läbimõeldud tasustamispõhimõtetele. Lisaks palgale võimaldatakse töötajatele neile olulisi lisahüvesid, mis samas on tööandjale maksuvabad või vähese maksukoormusega.
2. Rahatarga tööandja jaoks on tähtis töötajate finantsheaolu ja ettevõte aitab koolituste, teabepäevade, seminaride ning mängustatud lahenduste abil tõsta töötajate teadlikkust ja finantskirjaoskust.
3. Rahatark tööandja teab, millised lahendused toetavad organisatsiooni eesmärke ning mida, miks ja kuidas teha.
Rahatarkuse arendamine võib olla üks oluline osa tööandja väärtuspakkumisest. Baasteadmised ja finantskirjaoskus e tagavad, et töötaja tunneb end rahaasjades turvaliselt. Rahamured võivad aga viia veelgi halvemate finantsotsusteni ning langetada nii töötulemusi kui ka üldist heaolu. Arendades meeskonna rahatarkust, annab tööandja inimestele võimaluse keskenduda oma tööle.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor alustab juba 18. aprillil uue mikrokraadiga „Rahatarkus ja finantsanalüüs personalijuhile.“ Valdkonna tipud jagavad teadmisi, kuidas teha otsuseid, mis toetavad nii personali arengut kui ka ettevõtte ärilist edu. Oodatud on kõik spetsialistid ja juhid, kes töötavad inimeste ja finantsidega. Oma kogemusi jagavad tunnustatud lektorid Kristjan Liivamägi, Jekaterina Tint, Tõnn Talpsepp, Paavo Siimann, Anu Olvik, Evert Kraav, Liisi Kirch ja Kaie Peetre. Mikrokraadi maht on 10 EAP ja see sisaldab 78 akadeemilist kontakttundi.
Rahatarkuse ja finantsanalüüsi mikrokraadi programm koosneb 15 õppepäevast perioodil aprillist maini ja augusti lõpust oktoobrini 2024. Info ja liitumine siit.
Eesti suurim erakõrgkool Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor asub rahvusvahelises Ülemiste City linnakus. Helista meile +372 5440 0466 või kirjuta [email protected]
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
3
5
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
6
Ära karda, et su parim töötaja saab liiga nähtavaks. Karda, et ta jääb sinu juures nähtamatuks.
Viimased uudised
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Üritused
Hetkel kuum
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele