Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe

Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits

Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits

Mis on mikrokraad ja kuidas see erineb tavapärasest kraadiõppest?

Mikrokraad on märksõna, mis on koolitusmaastikul kenasti lendu läinud. Mikrokraadiõpe on tulnud selleks, et jääda, seda on pikalt oodatud. Mikrokraadiõpe ei ole tekkinud tühjale kohale, sellel on oma eelnev lugu.

Aastate eest oli bakalaureuse õppekavades lisaeriala moodulid, mida sai õppida ka avatud õppes. Mingil ajal lisaerialade õpetamine ülikoolis lõpetati, aga vajadus seda tüüpi tasemeõppest lühemate õppekavade järele püsis. Maailm on avatud ja teave on levinud, et USA ülikoolid reklaamivad nanokraade, kuna suured summad, mida tuleb maksta ülikooliõpingute eest, ei ole kõigile jõukohased. Eestis tekkis mõte pakkuda tasemeõppekavadest välja valitud õppeainetest moodustatud mooduleid pigem sisulise vajaduse pärast.

Tosin aastat tagasi olid päevakorral ideed, et ülikooli täienduskoolitus võiks olla mahukam kui tavapärane ja kasutama ära rohkem ülikooli võimalusi, lisaks tasemeõppe ainete õppimisele täienduskoolitusena võiks neist moodustada õppekavu, mis sisaldaks ka täiendusõppe komponenti. Kuna Eestis mikrokraadidest siis veel ei räägitud, siis programm sai nimeks “Aasta ülikoolis”. Selle programmi õppekavad koosnesid siiski vaid tasemeõppeainetest, aga tollel ajal välja pakutud ideed täiendusõppe komponendi lisamisest on teoks saanud mikrokraadiprogrammides. Arutluse all oli, kas kasutada terminina hoopiski osakraad, aga mikrokraadi mõiste oli juba levima hakanud.

Elu areneb tormiliselt ja vajadus on ka spetsiaalselt loodud mikrokvalifikatsioonide järele, sest täiendusõppe protsess on paindlikum ja kiirem kui tasemeõppes.

Kellele on mikrokraadiprogrammid suunatud? Millised on nende peamised eelised õppijale?

Mikrokraadiõpe on suunatud täiskasvanule, kes tahab värskendada oma tööalaseid teadmisi ja oskusi või teha karjääripööret. Sellisel juhul on inimesel kõrgharidus mingis valdkonnas juba olemas. Mikrokraadiõpe sobib ka juhul, kui alles on plaan omandada bakalaureuse- või magistrikraad. Kui samas valdkonnas tasemeõppesse õppima asuda, siis saab varasemate õpingute arvestamise raames mikrokraadiõppes õpitu üle kanda õppekava täitmiseks.

Milliseid mikrokraade Tallinna Ülikool pakub? Millistes valdkondades?

Tallinna Ülikool pakub mikrokraadiõpet kõigis valdkondades, milles pakutakse tasemeõpet. Need on digi- ja meediakultuur, haridusuuendus, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis, ühiskond ja avatud valitsemine. Mikrokraadi õppekavu on üle saja, välja pakutud ja käimasolevad neist on umbes pooled.

Mis on avatud õpe? Millistes tingimustes võiks seda eelistada mikrokraadiõppele?

Avatud tasemeõpe on tasemeõppeainete õppimine täiendusõppena. Õpitakse koos üliõpilastega, täita tuleb samad nõuded, mis on üliõpilastel. Paraku üliõpilase staatust see ei anna. Ka mikrokraadi õppija pole üliõpilane, vaid on täiendusõppija. Avatud õpet tasub eelistada mikrokraadi õppimisele siis, kui mikrokraadi õppekavast leida üks või mitu õppeainet, mis pakuvad huvi, aga tervet mikrokraadi omandada pole soovi või mõtet. Tasemeõppeaineid täiendusõppena õppimiseks saab valida nii bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe tunniplaanist.

Kas täiendusõppe või mikrokraadiprogrammi läbimine annab samasuguse kvalifikatsiooni nagu kraadiõpe?

Mikrokraad kindlasti ei asenda ei bakalaureuse- ega magistrikraadi, sest mahud on täiesti erinevad. Kui kraadi- ehk tasemeõppes bakalaureuseõppe maht on 180 ainepunkti (EAP) ehk kolm aastat ja magistriõpe 120 EAP ehk kaks aastat, siis mikrokraadide maht on 6 kuni 30 EAP. Juba arvudestki on näha, et mikrokraad ei saa asendada tasemeõpet. Samas ülikoolide tulevikuplaanides on olemas idee, et mitme mikrokraadi läbimisel ja lisaks uurimistöö kaitsmisel võiks olla võimalik omandada vastavalt kas bakalaureuse- või magistrikraad.

Kuidas toimub mikrokraadiprogrammi kandideerimine? Millised on vastuvõtutingimused?

See sõltub mikrokraadi õppekavast – mõnele mikrokraadile kandideerimiseks on vaja esitada näiteks motivatsioonikiri. Mikrokraadile õppima asumiseks enamasti pole vaja kandideerida, kui täidetud on eeltingimused, näiteks vastav haridustase, töökogemus või võõrkeeleoskus. Kindlasti aga peab mikrokraadiõppes õppida soovija olema digipädev ja hakkama saama veebipõhistes õpikeskkondades. Samuti peab ta olema osav aja planeerimises, sest õpingud tuleb sobitada oma töö- ja pereeluga.

Mis kasu saab ettevõte või organisatsioon, kui töötaja omandab mikrokraadi või õpib täiendusõppes?

Töötaja, kes on omandanud mikrokraadi, on uuendanud ja värskendanud oma kvalifikatsiooni teaduspõhiste teadmiste ja oskustega, ta on harjutanud tänapäeval eriti nõutavat kriitilist mõtlemist ja arendanud analüüsioskust. Ta on tõestanud, et on sihikindel, suudab süveneda ja viia projekti tulemuseni. Need on töömaailmas väärt omadused. Kiiresti muutuvas ja teabeküllases maailmas toime tulekuks on tähtis just õppimisoskus ja teaduspõhisele teadmisele toetuv loovus.

Lisainfo https://www.tlu.ee/koolitus