Rääkides vastutustundlikust tööandjast, ei saa mööda vaadata sellest, milliseid firmakingitusi ettevõttes tehakse. Jätkusuutlikkus ei alga ökomärgisest, vaid küsimusest, kas tehtaval kingitusel on peale selle üleandmist ka päriselt mõte ning otstarve. Sahtlisse jääv ese on raiskamine ning siin ei mängi rolli see, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.

- ROI toodetega saab tutvuda Tallinnas aadressil Madara 14.
- Foto: ROI
Ringmajanduse vaates on küsimus lihtne – kui pikalt kingitust kasutatakse? Just seetõttu sünnib suurim mõju või ka suurim viga mitte tootest endast, vaid valikuprotsessist. Heade mõtetega tehtud kingitus võib vale otsuse tõttu väga ruttu lihtsalt prügiks liigituda.
Mis on viis suurimat viga, kus hea ideena alanud mõte lõpeb kasutu esemena lauasahtlis?

- Kõige levinum eksimus on alustada universaalselt valikust, mis sobiks kõigile, kuid tegelikult peaks lähenema personaalsemalt.
- Foto: ROI
1. Kingitus valitakse toote, mitte sihtgrupi järgi
Toode valitakse “kõigile”, kuid ei sobi päriselt kellelegi
Kõige levinum eksimus on alustada valikust “võtame midagi universaalset”. Tegelikult peaks esimene küsimus olema hoopis see, kellele kingitus läheb. Töötaja, messikontakt, koostööpartner ja VIP-klient on väga erineva ootuse ja kasutusharjumusega ning vajavad erinevat lähenemist.
Kui kingitus on valitud “kõigile korraga“, ei sobi see lõpuks kellelegi.
Mida teha teisiti?
Alusta alati sihtgrupist ja olukorrast – see muudab valiku koheselt täpsemaks ja vähendab riski, et ese jääb kasutamata.
2. Mõju tuleb kasutusest, mitte sõnast öko
Jätkusuutlikkust hinnatakse sildi, mitte eluea järgi
Sõnad “öko”, “roheline” ja “taaskasutatud” kõlavad küll hästi, kuid ei tähenda iseenesest jätkusuutlikkust. Kui kingitus ei lähe kasutusse, ei teki sellest päris mõju ei brändile ega keskkonnale.
Mida teha teisiti?
Enne tellimist tasub küsida üks lihtne küsimus: kas inimene kasutaks seda eset ka siis, kui logo peal ei oleks? Kui vastus on “ei”, pole tegemist hea reklaamkingitusega, ükskõik kui roheline see paberil ka poleks.
3. Valitakse odav toode, mis ei pea vastu
Odav ei ole alati soodne
Ringmajanduse mõttes on lühike eluiga üks suurimaid probleeme. Eriti tekstiilide puhul tähendab “väga soodne hind“ sageli seda, et toode ei püsi vormis: T-särk võib venida välja, kaotada kuju või tõmbuda pesus kokku. Kui ese muutub ebamugavaks, ei kanta seda enam ning kingitusest saab sisuliselt üleliigne kulu.
Mida teha teisiti?
Vali pigem vähem, aga kvaliteetsem. Parem toode püsib kasutuses kauem, tekitab parema emotsiooni ning täidab oma eesmärki märksa kauem.
4. Ökomaterjalide eripäradega ei arvestata
Jätkusuutlikud materjalid võivad käituda teistmoodi kui muud ning see võib tellijaid üllatada.
Näiteks taaskäideldud puuvilla puhul võib esineda:
- veidi tekstuursem või “karvasem“ pind
- toonierinevused
- väiksed variatsioonid partiide vahel
See ei ole praak, vaid taaskasutatud materjali loomulik eripära. Probleem tekib siis, kui tellija ootab maksimaalset ühtlust, kuid valib materjali, mille puhul on just muutlikkus osa selle loost.
Mida teha teisiti?
Vali materjal vastavalt ootustele. Kui soov on täiesti ühtlane toon ja viimistlus, sobib paremini orgaaniline puuvill või segumaterjal. Kui eesmärk on rõhutada ringmajanduse lugu ja unikaalsust, on taaskäideldud puuvill väga hea valik.
5. Bränding tehakse nii nähtavaks, et toodet ei taheta kasutada
Liiga suur logo vähendab toote kasutamist
Isegi väga hea toode võib jääda kappi, kui see näeb välja nagu liikuv reklaamtahvel. Suur ja agressiivne logo vähendab eriti tekstiili kasutusmäära – inimene ei taha seda vabal ajal kanda.
Mida teha teisiti?
Tee bränding kantavaks: eelista minimalistlikku logo, neutraalseid toone ja kvaliteetset teostust (korrektne trükk või tikand). Hea bränding ei häiri, vaid sobitub.
Kuidas aitab projektijuht neid vigu vältida?
Tellija jaoks ei ole keeruline leida reklaamkingitus, kuid märksa keerulisem on teha valik, mis sobib sihtgrupile, jõuab õigeks ajaks kohale, leiab kasutust ja kestab kaua. Projektijuhi roll on aidata need otsused läbi mõelda: kellele kingitus läheb, mis on eesmärk, milline materjal ja teostus sobivad ning milliste eripäradega tuleb arvestada. Nii väheneb oluliselt risk, et kingitus lõpetab sahtlis või prügina.
Kinkekaart on paindlik lahendus
Kui sihtgrupp on väga mitmekesine ja pole kindel, mida inimene päriselt vajab, võib
kinkekaart olla ringmajanduslikult mõistlik valik. See vähendab riski, et tellitakse midagi, mis jääb kasutamata. Näiteks on ROI valikus kinkekaart, mis võimaldab kingisaajal ise valida talle sobiva toote.

- Kui pole kindel, mida inimene päriselt vajab, võib kinkekaart olla mõistlik valik.
- Foto: ROI
Vaata, milliseid firmakingitusi ja võimalusi
ROI pakub!